Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Noorena omandatud oskusi saab kasutada terve elu

Tööriistade kasutamise oskus paraneb aja jooksul. Täiskasvanuna on seda kindlasti tarvis! FOTO: Erakogu

Kiviõli vene kooli tehnoloogiaõpetaja Aleksander Ragni osales koos õpilastega Boschi korraldatud konkursil «Õpi koos Boschiga». Kuigi sel korral võit koju ei tulnud, on kõik kogemuse võrra rikkamad. «Tore, et meie kool finaali jõudis,» rõõmustas Ragni. Eestist osales 14 kooli ja Kiviõli vene kool jõudis kolme parima üldhariduskooli hulka

Kiviõli I keskkooli 11. klassis õppival Erik Agurejeval jagub üheksa aastat tehnoloogiaõpetajana töötanud Ragni kohta vaid positiivseid sõnu. «Õpetaja on tore, sest teeb tundides nalja ja naerab palju. Mulle pole ta kunagi halvasti öelnud,» kiitis noormees.

Erik oli üks õpilastest, kes Boschi projektis osales. Olles pärit perest, kus kasvab üheksa last, on asjade parandamine või ise tegemine talle tuttav ning pea igapäevane tegevus. «Ikka on tarvis kodus midagi parandada või meisterdada,» tõdes ta.

«Erik on poiss, kes kohe tundi tulles soovis midagi valmistada. Selline suhtumine on nende pere elustiil,» tunnustas Ragni. Meditsiinivaldkonnas töötamisest unistav Erik tõdes, et kõigile poistele tehnoloogiatund paraku ei meeldi. Tema aga usub, et iga mees peab oskama asju parandada ja tööriistu kasutada.

Aleksander Ragni. FOTO: Erakogu

Tehnoloogiatunnid toimuvad 4.–9. klassini ning paraku vaid poistele. «Iga aasta viin läbi ka vahetustunde, kus poisid lähevad tööõpetusse ja tüdrukud tulevad tehnoloogiasse. Võib öelda, et tüdrukud on kohati tublimad kui poisid ning saavad asjadega ilusti hakkama. Näiteks kui oleme teinud nahast võtmehoidjat või rahakotti, tulevad tüdrukud edukalt materjali õmblemisega toime,» kinnitas Ragni.

Samuti leiab kogenud õpetaja, et tehnoloogiatunde võiks tunniplaanis rohkem olla. Praegu on neljandates ja üheksandates klassides ainult üks tund nädalas. «Huvi aine vastu on niigi nigel, distantsõpe vähendas seda veelgi ning sama mure on paraku koolides üle Eesti,» rääkis ta.

Vigadest õpitakse

Õpetaja meenutas, et tema nooruses oli raamatutes täpselt kirjas, mida ja kuidas õpilastele õpetama pidi. «Mulle meeldib, et nüüd on kirjas eesmärgid, aga kuidas nende saavutamiseni jõutakse, on jäetud õpetaja otsustada,» rääkis pedagoog. Praegu on neil teemaks 3D-modelleerimine ja Saaremaa tammest jõulukingiks mõeldud karpide valmistamine. «Sellega saavad hakkama ka erivajadusega õpilased,» kinnitas õpetaja. Vabad käed, nagu Ragni ütleb, jätavad õpetajale vabaduse valida materjale ja tehnikat, võttes arvesse õpilaste huvi ja kooli võimalusi.

Tehnoloogiatunnis kasutatavaid materjale on seinast seina: nahk, puu, plast, metall. Iga materjali tuleb mõista. Ise tehes hakkab õpilane aru saama, mis noaga ja nurga alt tuleb materjali lõigata, kas selleks on vaja jõudu või mitte. «Ma tahan, et poistest kasvaksid mehed, kes suudavad ka ise midagi oma kodus teha,» soovib õpetaja.

Mõned lapsed tulevad tundi ka põnevate ideedega, mida kõike võiks valmistada. Üks populaarsemaid soove on linnumaja. Selliste soovide täitmiseks tuleb ära õppida mõned oskused. Esimene katsumus on soovitud asi paberile joonistada ja mõelda välja, mis materjale on selle tegemiseks tarvis. Näiteks soovisid 4. klassi lapsed teha kummimootoriga vineerist auto. Lõikasid siis osad välja, liimisid kokku, kuid rattad ei pöörelnud. Miks? Sest need olid auto külge liimitud. «Kui viga tehtud, hakatakse mõtlema, mis läks valesti ja mida tuleb teisiti teha. Kuid ka see on õppimise osa,» muigas Ragni.

Poisid tegelesid puust kalendri valmistamisega. Selline puiduklotsidega kalender valmis ka Juuniorile kingiks. FOTO: Erakogu

Kenad asjad kingiks

Mõne tööriista, näiteks treipingi kasutamine võib noormeestes ka hirmu tekitada. Ohutus ikka ennekõike! Seetõttu räägib ja näitab õpetaja ise ette, kuidas masinad töötavad. «Kui ma näen, et õpilane kardab, siis ma teda ei sunni, vaid teen ise ära,» kinnitas õpetaja. Rohkem on ikkagi neid, kes ei karda.

Kaheksandas klassis saavad huvilised teha tehnoloogiatunnis loovtöö. Õpetaja pakub välja kuni neli ideed, mille seast õpilane sobiva valib. «Nad saavad kasutada kõiki koolis olevaid materjale ja tehnikat. Mida meil ei ole, ostavad nad ise, sest valmis eseme saavad nad endale,» selgitas õpetaja. Ka Eriku loovtöö sündis tehnoloogiatunnis. Tema valis puidu treimise ning tulemusena valmisid imelised kasepuust taldrikud ja kausid. «Mõned kinkisin sugulastele, aga ühe ka Saksamaal elavale sõbrale,» meenutas noormees.

Tagasi üles
Back