Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Täringujalgpallis võib putsad koju jätta

Täringujalgpallur Semmo Juks FOTO: Tairo Lutter

Igaüks on vähemalt korra elus lauamängu mänginud. Küll võib tulla üllatusena, et Eesti Jalgpalli Liit korraldab Eesti meistrivõistlusi täringujalgpalli lauamängus. Kolmel viimasel aastal meistrivõistlustel esikolmikusse jõudnud Tallinna prantsuse lütseumi õpilane Semmo Juks (12) on juba pool elu täringujalgpalli mänginud.

Täringujalgpalli lauamäng tekitab hasarti nii täiskasvanutes kui ka lastes. Nagu mängu nimi ütleb, on tegu jalgpalliga, kus vastamisi istub kaks mängijat, kes saavad kordamööda täringut veeretada ja nuppudega edasi-tagasi liikuda, et enne vastast finišisse jõuda. Sarnaselt päris jalgpalliga on ka lauamängus võimalik saada punane või kollane kaart. Vastasele, ja mis seal salata, ka endale saab lüüa väravaid, nurgalööke, penaltit või hoopis tühjast väravast mööda põrutada. Mängitakse kaks poolaega ehk kaks ringi, kuid nii nagu jalgpallis pooli, mängijad istekohti siiski ei vaheta.

Meistrivõistlustele registreeritakse mängijad, kes jagatakse alagruppidesse. Sealt pääsevad gruppide parimad edasi ja võistlevad omavahel. Sedasi jääb mängijaid aina vähemaks ning lõpuks selgitatakse välja esimene, teine ja kolmas koht. See on mäng, kus võistlevad omavahel nii lapsed kui ka täiskasvanud, sest mängija sugu ega vanus võiduks eeliseid ei anna. Võitmiseks on hoopis vaja nutikat strateegiat ja hulganisti õnne.

Alati on võimalus võita

«Suurim kaotusseis, kust olen poolfinaalis välja tulnud, oli 2:0 vastase kasuks, aga ma tulin sellest välja 4:2,» kirjeldas Semmo. Täpselt nagu päris jalgpallis, on võimalik lauamänguski viimasel minutil mäng viigistada või lüüa võiduvärav. Ka lauamängus pole mäng enne finišijoone ületamist läbi, sest just mängu lõpus on mitmed ootamatud käigud, kus saab vastase ebaõnnestuma panna. Semmo, kes sel aastal saavutas meistrivõistlustel teise koha, selgitas, et see teebki mängu põnevaks. Igast punktiseisust on võimalik järele võtta ja mäng siiski võita!

«Mul on oma õnnerituaalid. Näiteks usun, et mida tugevamini ma veeretan, seda suurem number täringule tuleb. Samuti jälgin alati, mis numbreid vastane veeretab, et siis seda enda kasuks pöörata,» jagas noormees nippe, mida mängides tähele panna. Kas Semmo teadmised ka mõne teise mängija eduni viivad, peab igaüks ise katsetama.

Täringujalgpalliga tegi Semmo tutvust juba kuueaastasena ning aastaid oli see üks tema lemmikmänge. Enam ta iga päev mänguoskust ei treeni. «Kui korra juba mängu selgeks saad, siis oskad elu lõpuni,» usub noormees. Samuti ei karda kogenud mängumees võistlustel mängida vastamisi täiskasvanutega, vaid hoopis eakaaslastega. Sel juhul tekib noormehel kartus, et äkki on tegu sama hea mängijaga nagu Semmo ise.

PÕNEVAT. Täringujalgpall

Aastal 1985 mõtles koguperemängu täringujalgpall välja spordiajakirjanik Indrek Schwede. Mängureeglid saab selgeks viie minutiga ning mäng ise kestab umbes kümme minutit.

Lastele sobib täringujalgpall seepärast, et see võimaldab neil ausalt võita endast vanemaid sõpru, õdesid-vendi ning ema-isa. Täringujalgpallis on meelega kaotamine sisuliselt võimatu.

Allikas: www.dicefootball.eu

Täringujalgpall. FOTO: Tairo Lutter

Jalgpall versus näitlemine

Jalgpall tuli Semmo ellu pisut enne täringujalgpalli. Juba neljaaastasena käis poiss Luha lasteaias trennides, mida korraldas jalgpalliklubi Tallinna Kalev. «Huvi mängu vastu tekkis tänu isale, kellega koos käisime A. Le Coq Arenal jalkat vaatamas,» meenutas Semmo.

Ründavast poolkaitsjast Semmo naudib mängu juures põnevust ja tiimitööd. «Minu töö on kas lõpetada rünnak ja lüüa ise värav või viia täpne sööt ründajani. Täpselt nagu Eesti koondise mängijal Konstantin Vassiljevil,» selgitas ta. Kuigi noormees on kaks suve järjest jalgpallitrennis käeluu murdnud, siis alast loobuda ta ei plaani, vaid unistab lausa jalgpalluri elukutsest. «Olen täielikult jalkale pühendunud,» kinnitas ta.

Koroonaajal on Semmol olnud rohkem vaba aega ning nii tegi ta oma YouTube’i kanali, kus on üleval mõned tema tehtud videod. Suurem huvi näitlemise vastu tekkis aga möödunud suvel ja nii otsustas Semmo liituda Kerli Rannala juhendatava teatristuudioga Stepsel. «Tahan võimalust filmides mängida ning selleks on vaja näitlemiskogemust,» leidis noormees. Inspiratsiooni näitlemisega tegelemiseks sai ta seriaalis «Henry Danger» mängivalt näitlejalt Jack Normanilt, «Kättemaksukontorist» tuntud Kadri Rämmeldilt ning Märt Avandilt. «Kui minust jalgpallurit ei saa, siis äkki saan näitlejaks,» unistas Semmo. Kuid kes teab, äkki on võimalus saada ka mõlemaks?

Sõbrapäevik

lemmiktoit: ema tehtud praekartulid burgerikastmega

hingeloom: kass

lemmiktund: kehaline kasvatus ja puutöö

laul, mis kummitab: «Talimi Banana (Day O)»

staar või eeskuju: Neymar Juunior

Kommentaar. Võistkonna edu on esikohal!

JK Tallinna Kalevi treener Ando Hausenberg

Treener Ando Hausenberg. FOTO: JK Tallinna Kalev

Olen olnud Semmo treener juba seitse aastat. Treeningutel on temaga lihtne koos töötada – ta on püüdlik, kohusetundlik ja hoolas. Ma arvan, et Semmo jätab jalgpallurina pigem tagasihoidliku mulje ja meeskonnamängijana seab ta võistkonna edu alati esikohale. Samas on tal väravavaist täiesti olemas ja ta on aidanud võistkonna oma väravatega mitmel korral võidule.

Semmo puhul meeldib mulle see, et kuna ta on olnud meie võistkonnas pigem üks füüsiliselt väiksemaid mängijaid, siis peab ta jalgpallis olukordi lahendades usaldama oma tehnikat ning kasutama mängija tarkust ja kavalust. Usun, et teadmised ja oskused päris jalgpallist võisid tal aidata saavutada häid tulemusi ka täringujalgpallis.

Tagasi üles
Back