Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Paljastame jõuluteaduse suurimad saladused!

Kui ajada asi päris teaduslikuks, peaks jõuluvana jõuluõhtul ootama 120 miljoni kilomeetri pikkune sõit. Aga jõuluaeg ongi imede aeg! FOTO: Jens C Hilner / SCANPIX

Jõulud on juba nurga taga ning seetõttu tasub end harida olulistel teaduslikel teemadel, mis paratamatult tulevad söögilaua taga perega teemaks. Postimees Juunior uuris välja seitse sagedast jõulumüüti, mille teadmine aitab sul igast vaidlusest võitjana välja tulla.

1. Mitu kalorit süüakse jõuluõhtul?

See sõltub sellest, mitu verivorsti sulle sisse mahub, aga üldjoontes on välja arvutatud, et keskmine jõuluõhtusöök sisaldab endas umbes 3000 kilokalorit. Kui palju see on? Täiskasvanu peaks päevas sööma 2000–3000 kilokalorit ja sinna mahub kolm einet: hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök. Seega võib öelda, et rammus jõulusöök ületab keskmise päevase koguse ilusasti. 3000 kilokalori põletamiseks tuleks kõndida umbes 12 tundi, nii et tasub jõulujärgsel päeval kohe matkasaapad jalga panna. Soovitame ka enne seaprae manustamist end natuke vaos hoida, et kõik söögid õhtul ikka ilusasti sisse mahuksid!

Jõulupraad. FOTO: Arvo Meeks

2. Miks on rooskapsas nii vastiku maitsega?

Rooskapsas, tuntud ka kui brüsseli kapsas, sisaldab endas glükosinolaati, mis keetmisel laguneb aineks, mille nimeks on isotiotsüanaat. Uuringud on näidanud, et umbes 70 protsenti elanikkonnast tunneb selle aine mõru maitset, mis tekitab süües ebameeldiva tunde. Sellegipoolest tasub seda väikest rohelist köögivilja süüa, sest see on täis vitamiine, kiudaineid ja mineraalaineid. Rooskapsas on ka palju valku ja see on väike tervislik vahepala suurele liha manustamisele.

3. Mitu kilomeetrit sõidavad jõuluvana põhjapõdrad?

Jõuluvana marsruudi kohta on seesugune teooria. Kui jõuluvana alustab sõitu põhjapooluselt, ootab teda ees umbes 120 miljoni kilomeetri pikkune sõit. Õnneks on tal tänu erinevatele ajatsoonidele aega 32 tundi, et kingitused ära jagada. Jõuluvana põhjapõdrad on eriti kõrgetasemelise treeninguga. Selleks et kingitused õigel ajal kohale jõuaksid, peavad põhjapõdrad sõitma keskmiselt tuhat kilomeetrit sekundis. Tavaline põhjapõder suudab liikuda umbes 24 kilomeetrit tunnis, aga tuleb välja, et jõuluvana põhjapõdrad jõuavad ilusasti igale poole kohale, kuna nad treenivad aasta ringi üheks intensiivseks õhtuks.

4. Mitu kodu peab jõuluvana külastama?

Kui põhjapõdrad on tipptasemele treenitud, siis jõuluvanal endal on ka väga keeruline ülesanne. Jõuluvana peab ühe õhtuga külastama umbes 170 miljonit kodu, kingitused sinna jätma, kiiresti ühe küpsise mugima ja siis edasi liikuma. Ühe kodu külastamiseks on tal aega umbes 0,0007 sekundit, mis võibki olla põhjus, miks teda kunagi ei näe. Vaid ühe silmapilgutusega võib ta olla läinud!

Kas sina suudaks nii kõrge lumememme ehitada? FOTO: ANDY BUCHANAN

5. Kui kõrge on maailma kõige kõrgeim lumememm?

Juhul kui kavatsed sel talvel ehitada maailma kõrgeimat lumememme, tasub esiteks loota väga lumisele ilmale ja teiseks otsida piisavalt suur aed, kus seda ehitada. Kõige kõrgem lumememm ehitati 2018. aastal Austrias ning ta oli lausa 38 meetri kõrgune. Ehitajad panid talle nimeks Riesi ehk saksa keeles «hiiglane».

6. Miks on põhjapõder Rudolfi nina punane?

Rudolfi punane nina on tekitanud teadlaste seas furoori ning arvamusi on seinast seina. Üks Norra teadlane pakkus välja, et punase nina taga on bakteriaalne infektsioon ehk et nina on punane haiguse tõttu. Teine koolkond teadlasi arvab, et Rudolfi ninal on bioluminestsents ehk ta on võimeline helendama. Helendamine on organismide võime keemiliste reaktsioonide kaudu toota ja kiirata mittesoojuslikku valgust. Seda on täheldatud näiteks jaanimardikate puhul. Bioloogid on veel leidnud, et põhjapõdra ninas on rohkem veresooni kui inimese omas, mistõttu võib see väga punane paista.

7. Miks on jõulutuled alati puntras?

Jõulutulede puntrast lahtiharutamine on saanud juba traditsiooniks ja alati tekib küsimus, miks nii juhtub? Ometi sai ju aasta alguses ilusasti ära pandud, aga nüüd jälle puntras... Vastus peitub teaduses. Teadlased on avastanud, et ükskõik millise üle kahemeetrise juhtme puhul on sõlmed matemaatiliselt garanteeritud. Samuti mängib sõlmede tekkimises suurt rolli see, millest juhe tehtud on. Jõulutulede puhul on tegemist peenikeste juhtmetega, mistõttu sõlmed tekivad lihtsamini ja tuled ongi puntras.

Puntras jõulutuled teevad meele mõruks. FOTO: Shutterstock
Tagasi üles
Back