Piparkoogi Kuningriik on muinasjutuhõngu täis

Jane Saks
, Postimees Juuniori reporter
Copy
Margarete naudib piparkookide valmistamist reljeefsete vormidega.
Margarete naudib piparkookide valmistamist reljeefsete vormidega. Foto: Kristel Luige

Kas mäletad muinasjuttu Hansust ja Gretest, kes leidsid metsast piparkookidest ja maiustustest majakese? Tuleb välja, et ka Raplamaal on maja, tegelikult lausa mõis, kus piparkookidest puudust ei tule. Piparkoogi Kuningriiki tutvustas meile mõisa perenaine Kristel Luige.

Kuidas sai Piparkoogi Kuningriik alguse?

Olin pikalt otsinud ideed, kuidas inimesi maale meelitada. Polnud mõtet teha savitöötuba, mida leidub igas rahvamajas ja vanalinna keldris. Piparkoogi Kuningriigi mõte sündis aastal 2016 ühel detsembrikuu ööl, kui sattusin telekast nägema saadet piparkookide ajaloost.

Vanas stiilis piparkookide valmistamine tundus asi, mida olin otsinud. Minu teada ei õpeta Eestis keegi reljeefseid piparkooke valmistama. Ja nii hüppasingi piparkookide imelisse maailma. Olen juba tõlkinud mitu raamatut piparkookide ajaloost ja üles pildistanud kõik Eesti vanimad piparkoogivormid. Piparkoogi Kuningriiki toetab ka meie keraamikatehas, kus valmistame eestipäraste motiividega reljeefseid piparkoogivorme. Igal aastal ehitan üleliigsest tainast erinevaid ehitisi, isegi küünlad on meil piparkoogist. Tulevikus on plaan avada väike piparkoogimuuseum.

Kuidas tehakse reljeefseid piparkooke?

Tainas rullitakse õhukeseks ning asetatakse vormile nii, et süvendatud motiiv on kaetud. Siis surutakse tainas sõrmedega tugevalt vormi reljeefi, kallutatakse välja, lõigatakse üleliigne tainas ära ja pannakse ahju küpsema. Pärast küpsetamist piparkoogid kaunistatakse. Selleks kasutame kondiitri kullatolmu, mis kaunid reljeefid välja toob. Kindlasti võtab seesuguste piparkookide valmistamine märksa kauem aega kui suures koguses maiuste vorpimine. Kuid see-eest on reljeefsete piparkookide tegemine meeldiv meditatiivne tegevus.

Kullapuruga piparkoogid näevad nii kaunid välja, et neid ei raatsi süüagi.
Kullapuruga piparkoogid näevad nii kaunid välja, et neid ei raatsi süüagi. Foto: Kristel Luige

Igas tõelises kuningriigis on kuningas ja kuninganna. Kas nemad kroonitakse ka teie kuningriigis?

Iga programmi lõpus valin inimese, kellest saab piparkoogi kuningas või kuninganna. Selleks saab näiteks see, kes on arvestanud reljeefide täpsust, aga vahel hoopis see, kes vaatamata mitmele untsu läinud piparkoogile pole alla andnud.

Palun tutvustage piparkookide ajalugu.

Aastal 1588 kirjutas William Shakespeare oma näidendis: «Kui mul oleks üks penn maailmas, ostaksin piparkoogi». Piparkoogid olid keskajal kui staatuse sümbol, mis riputati aknale uhkustamiseks. Piparkookidele omistati maagilisi tähendusi. Näiteks vastabiellunud pruudile kingiti piparkoogititt, mis tõi head lasteõnne.

Reljeefseid piparkooke on valmistatud tuhandeid aastaid. Esimest korda jõudsid need Euroopasse aastal 992, kus Armeeniast pärit munk hakkas piparkooke valmistama Saksamaal Nürnbergis. Meile tuntud metallist piparkoogivormid on tegelikult piparkoogi lõikajad ning reljeefsed puidust või keraamikast vormid on n-ö õiged vormid.

Vanasti söödi piparkooke aastaringselt. Kui oli mõni tähtis külaline näiteks Tallinnasse tulemas, telliti neile Rae apteegist piparkooke, mida müüdi ravimite nime all. Piparkook oli hea südame- ja peavalu vastu ning hoidis ära isegi katku. See paneb tänu vürtsidele ka ainevahetuse kiiremini tööle.

Piparkoogi Kuningriik asub Atla mõisas. Milline on mõisa ajalugu?

Atla mõis on üks Eesti vanimaid, mida mainiti esmakordselt Taani hindamisraamatus aastal 1241. Mõisamaadelt oleme leidnud näiteks kiviajast, 3000–4000. aastal eKr pärinevaid kivist tööriistu. Abikaasa ostis Atla mõisa aastal 1997, et see taastada ja kujundada oma koduks. Mõisa on siiani üleval hoidnud aastal 1991 alustatud mõisakeraamika tehas, mis enne mõisa ostmist kandis nime Kioma keraamika. Seal valmistame nii rustikaalseid pruunist savist kui ka reljeefsete käsitsi maalitud marjadega valget keraamikat. Selle aasta kevadest alustas tööd mõisa moosivabrik, kus erilisemaks tooteks on sinise kuslapuu marjadest valmistatud moos.

PERETÜTRE TEGEMISED. Piparkoogist muffinid, majad ja mõis

Peretütar Margarete Juks (14) käib Juuru Eduard Vilde kooli 8. klassis. Piparkoogi Kuningriiki on külastanud näiteks terve tema klass. «Minu meelest teeb Piparkoogi Kuningriigi eriliseks vanade piparkoogivormide ajalugu ja koos nendega teraapiline piparkookide valmistamine,» selgitas neiu.

Vajadusel suudab hakkaja neiu kuningriiki ka külalistele tutvustada, kuid enamasti on tüdruku ülesandeks valmistada piparkoogimuffineid. Sedasi teenib ta endale taskuraha. Nädalavahetustel on ta abiks ka mõisa kodukohvikus ja mõisakeraamika butiigis.

Margarete Piparkoogi Kuningriigis.
Margarete Piparkoogi Kuningriigis. Foto: Kristel Luige

Talviti teeb Margarete piparkooke üsna tihti. Näiteks piparkoogimaju valmistab ta nii söömiseks kui ka kodu kaunistamiseks. «Eelmisel aastal tegime emaga piparkookidest nukumaja, kuhu aitasin sisustust teha. Näiteks valmistasin piparkoogist wc-poti, tabureti ja laua. Minu unistus on valmistada piparkoogist meie kodu, Atla mõis,» mõtiskles neiu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles