:format(webp)/nginx/o/2021/12/27/14279999t1h44eb.jpg)
Pärnust pärit Lenna Valdmaa (11) on saksofonistide konkurssidel saavutanud häid tulemusi nii Eestis kui ka välismaal. Noor muusik soovib ennast edasi arendada ja jätkata pillimänguga ka tulevikus. Postimees Juunior kohtus Pärnu muusikakoolis saksofoni eriala õppiva Lennaga, et küsida, milline võiks olla tema tee soovitud tulemuseni jõudmiseks.
Miks otsustasid õppida saksofoni?
Alguses õppisin aasta aega hoopis plokkflööti. Kui tuli välja, et mul pole enam võimalik plokkflöödi õpinguid jätkata, anti mulle võimalus valida flöödi või mõne muu pilli vahel. Ma rääkisin emaga, kes arvas, et flööt mulle ei sobi ja nõustusin temaga. Ema soovitas õppida ilusa kõlaga pilli, nagu näiteks saksofon. Siis ma veel ei teadnud, milline see pill isegi välja näeb, kuid otsustasin ema rõõmuks proovida ja hakkaski meeldima.
Kui tihti sa muusikakoolis käid?
Aega tuleb tõesti ohverdada ka oma vabast ajast. Muusikakool on nagu tavaline põhikool. Seal jäetakse täpselt samamoodi õppida ja mitte vähe. Tulen õhtul koju ja pean õppima nii kooli kui ka muusikakooli asju. Kui ei taha klassi kordama jääda, tuleb pingutada. Lisaks õppetööle on muusikakoolis testid ja eksamid, kus pannakse ka hindeid.
Mul on nädalas kõigest kolm päeva, kui ma ei käi muusikakoolis! Saksofoni ja solfedžo tunde on kaks, muusikalugu ja orkester on üks kord nädalas. Muusikakooli õpilastel on üldse üsna suur koormus. Mõnel päeval lähen hommikul kooli, sealt otse muusikakooli ja koju jõuan õhtul pärast kuut. See on üsna tavaline nädalaplaan ka paljudel teistel muusikakooli õpilastel. Kuna mulle meeldib saksofoni mängida, siis harjutan keskmiselt kolmel päeval nädalas pilli ka kodus. Seda tuleb teha juba seetõttu, et järgmiseks tunniks keerulisemad kohad selgeks saada.
Oled saavutanud konkurssidel palju häid tulemusi. Milliste üle sa ise kõige uhkem oled?
Ühe videokonkursi üle, mida korraldas Läti riik ja kus osales umbes 350 mängijat üle maailma. Esitama pidi kaks lugu, millest üks oli kõigile kohustuslik. Selleks oli «Hanging in the city». Teise loo võis vabalt valida ja mina valisin «Majake mere ääres». Ma saavutasin seal esikoha. Selle aasta septembris osalesin David Otto Wirkhausile pühendatud noorte puhkpillimängijate konkursil, kus saavutasin taas esimese koha.
/nginx/o/2021/12/27/14280004t1h3549.jpg)
Kuidas tulevad nii head tulemused?
Teen tööd ja näen vaeva. Niisama ma edasi ei arene. Muidugi tuleb ka paika panna, kui kaugele üldse on soov jõuda. Kõike on võimalik õppida, tuleb vaid tahta.
Mis plaanid on sul pärast muusikakooli lõpetamist?
Edasi proovin ma kindlasti sisse saada Tallinna muusikakeskkooli ja pärast seda astuda kõrgkooli. See on minu peamine eesmärk.
Kellena sa ennast tulevikus näed?
Dirigendi või heliloojana ma end kindlasti ei näe, aga samas pole ma midagi ka välistanud. Mul lihtsalt pole sellist viitsimist, et ise muusikat luua. Mulle meeldib mängida midagi mõnusat, mille on keegi teine kirjutanud. Muusikuks tahan kindlasti saada, aga milliseks, seda ma veel ei tea. Kindlasti on kontsertide andmine minu unistuste töö. Minu jaoks on oluline see, et inimesed naudiksid minu tehtud muusikat.
Kas oled kunagi mõelnud ka muusikast loobumisele?
Jah, olen küll. Solfedžo on raske ja ma pole selles kunagi eriline taibu olnud. Korra ma tõsiselt tundsin, et aitab. Mõtlesin juba uutele hobidele, kuid siis mõistsin, et ma ei saa saksofoni jätta. Ma pean lihtsalt tugev olema ja järje peal püsima, et oma unistusteni pürgida.
Sõbrapäevik
/nginx/o/2021/12/27/14280007t1h43c6.jpg)
KOMMENTAAR. Lenna õpetaja sooviks igaüks olla!
õpetaja Hanna Taube
Lenna on väga sihikindel noor saksofonimängija, kes teeb südame ja kirega kõike, mille vähegi ette võtab. Tähtsad sündmused on need, mis teda edasi viivad ja eesmärgi nimel pingutama panevad. Ta on perfektsionist ja seda näitavad mitmetelt konkurssidelt koju toodud esikohad. Lisaks on Lenna huvitav vestluskaaslane, kellel on iga teema kohta oma arvamus koos eluliste näidetega. Vahel võiks jutustama jäädagi. Temasuguse õpilase õpetaja sooviks igaüks olla!