Külmal talveajal paku hädas loomadele-lindudele abi!

Kõva pakasega varitseb luiki väiksematel jääkogudel oht kinni külmuda. Foto: Shutterstock

Imeline talveaeg on käes. Lumi on maas ja tiigid, isegi mõned järved kipuvad juba jäätuma. Nüüd on aeg, mil saame ulatada veelindudele abikäe. Just neile, kes ei ole rändele läinud, sest mõni neist ei plaanigi kuhugi minna. Millal ja kas üldse peaks nende ellu sekkuma?

Muretsema peaks noorte ja üksikute luikede pärast, kes päris kindlasti hakkama ei saa. Kuna aga suurem osa neist siiski ka lendab, on nende kättesaamine väga keeruline, kui mitte isegi võimatu. Seni, kuni on lahtist vett, saavad nad kenasti hakkama. Kui aga lind öökülmaga jäässe kinni jäätub, tuleb appi kutsuda päästeamet, kes linnu lahti aitab ja suurele veekogule toimetab, mis talve jooksul täielikult jäätuma ei kipu. Oluline on, et lind saaks teiste omasuguste juurde. Samamoodi peab toimima suurte luikede ja teiste lindudega, keda võib sarnane saatus tabada.

Meelita kurge toiduga

Murelikuks teevad veel ka kured, kes praeguste külmadega otseselt hädas ei ole, küll aga on neil toidu leidmine raskendatud. Rändest maha jäänud kurgede püüdmine on samuti väga keeruline, sest nad on täiesti elujõulised ja tublisti lendavad linnud.

Selliste kurgede abistamiseks tuleks neid tasapisi sobiva toiduga harjutada, milleks on näiteks kanasüdamed ja värske kala, ning proovida meelitada lind siseruumi. Selleks sobib näiteks kuurialune, laut või garaaž, et Eesti metsloomaühingu vabatahtlikud saaksid ta sealt üle võtta ja hoiukodusse talvituma viia. Võimalus on ka kure peatuspaiga lähedusse üles panna telk, kuhu ta sisse meelitada.

Lihtsalt niisama järele joostes neid kätte saada paraku ei õnnestu, sest lendavat lindu inimene ei püüa. Samuti on väga oluline, et lindu lihtsalt toiduga ei nuumata. Nii saab ta elujõudu muudkui juurde, kuid ühel ööl, kui külmakraadid veelgi langevad, lind lihtsalt hääbub. Kui teda õigel hetkel ei leita, siis uut kevadet ta kahjuks enam ei näe.

Kurgedele võib aeg-ajalt toitu pakkuda, kuid kui seda kogu aeg teha, ei pruugi ta rändele minnagi. Nii võib ta talvel siiski hätta jääda. Foto: Marianne Loorents

Sellistel lindudel peaksid kohalikud kindlasti silma peal hoidma, omavahel ja loomi abistavate organisatsioonidega koostööd tegema ning proovima neid toiduga meelitada ning kinni nabida.

Kui tahad talveperioodil veelindudele ise tuge pakkuda, võib seda teha riivitud kurgi ja porgandiga. Neile võib pakkuda ka lehtsalatit, hiina kapsast ning teravilja. Ikka ja jälle tasub meelde tuletada, et sai ei ole ühelegi linnule sobiv toit!

Siil peaks ammu magama

Mõistagi ei tohiks inimese silma alla sattuda enam ükski ringi uitav okaskera. Siilid on ennast mõnusatesse talvekorteritesse unne sättinud ja ükski täie tervise juures olev tegelane enam nina välja ei pista. Kui aga peaksite mõnda neist kohtama, siis tuleb kohe tegutseda. Vii siil tuppa ja kaalu ta ära. Vaata loom selle pilguga üle, et ega tal mõnda nähtavat vigastust ei ole ja võta ruttu ühendust Eesti metsloomaühinguga.

Kui siil on loid, võib talle esmaabiks suhu või igemetele pisut mett määrida ja teda tasapisi üles soojendada. Esmalt vii loom toasooja ja mõne aja pärast pane lisasoojaks kuumaveepudelid külje alla. Siili ja pudelite vahele tuleks kindlasti rätik asetada.

Frosja suur elutahe

Teeme veel juttu ühest linnukesest, kes sel aastal rändele ei pääsenud. Saage tuttavaks Frosjaga! Frosja on räästapääsuke, kes sattus õnnetul kombel ühel augustikuu päeval Põlvamaal kassi mänguasjaks. Ta jäi ilma sabasulgedest ja ühe tiiva sulgedest. Kohe oli selge, et kui see õnnetu tegelane imekombel peaks ellu jääma, siis talvepuhkus tuleb tal veeta inimeste juures. Nimelt pääseb kassi hammaste vahelt läbi käinud lindudest ja loomadest eluga vaevu viis protsenti vigastatutest. Seda ka siis, kui haavu ei paista või vigastus on pisike täpike.

Otsi pääsuke Frosja üles Instagramist ja tutvu tema vahva linnueluga! Foto: Erakogu

Ilma pikemalt mõtlemata otsustasid kaks metsloomaühingu vabatahtlikku linnule vahetustega hoiukodu pakkuda. Kaks sellepärast, et Frosja vajab ulualust terve sügise ja pika talve ning üksi teda pikemaks ajaks jätta ei saa. Nii oligi Frosja ränne Põlvamaalt Tallinnasse otsustatud ja kuna ta esimese kriitilise nädala vapralt vastu pidas, andis see kinnitust, et linnul on suur eluisu ja tema nimel tasub pingutada.

Nüüd kasvatab Frosja endale hoiukodus uusi sulgi ning tekitab oma tujuka iseloomu ja sulgede vahetusega vabatahtlikele iga päev paar kortsu ja uut halli juuksekarva juurde. Pääsukese seiklusi saab jälgida Instagramis @frosjamartin kontol.

PEA MEELES. Abi hädas või vigastatud loomadele

Kui kohtad metslooma, kes tundub hädas või vigastatud, pöördu enne sekkumist spetsialistide poole. Nemad oskavad juhendada, kuidas edasi toimida või aitavad hoopis ära hoida liigse abistamise, millega loomale või linnule liiga tehakse. Metsloomaühinguga saad ühendust Facebookis või infotelefonil ([phone]. Abi pakub ka riigiinfo telefon 1247.