Trenn, kus lõbu on kõige olulisem!

, Postimees Juunior reporter
Copy
Noorte võrkpallitrenn Järveküla spordihoones.
Noorte võrkpallitrenn Järveküla spordihoones. Foto: Sander Ilvest

Võrkpallitreener Kaisa Torni trenni sisenedes märkan esimese asjana, kuidas kõikide laste näod on rõõmu täis ja mitte keegi pole tusane. See on koht, kus päeva raskemad hetked unustada ning puhtalt mängurõõmule keskenduda.

Sel korral oli Järveküla spordikeskuses trennis umbes 20 noort. On selge, et kõigil pole päris samad oskused, aga mitte keegi ei tunne ennast väljajäetuna. Kõik saavad vollemängus osaleda ning tunda ennast meeskonna vajaliku lülina. Kui serv või sööt välja ei tule, saab uuesti proovida, kuni paremini läheb. Tegijal juhtub ja kui ei eksi, siis ei saa ka sellest õppida.

See on üks põhjustest, miks kõigil hea tuju on. Selle asemel, et eksijaga pahandada, kõlavad teistelt lastelt ainult toetavad hüüded. Treener Kaisa on ise pealt näinud ja kogenud, kuidas treenerid mõnikord õpilaste peale häält tõstavad ning teab, et see mõjub lastele ainult halvasti. Ta teab ka hästi, kuidas võib juhtuda, et treenerid suruvad õpilasi viimase piirini nii, et laps lahkub trennist vaevu kõndides. Seda enam on tema trennides oluline, et kõigil oleks hea olla ja mitte keegi ei lahkuks trennist kurva tujuga, sest see emotsioon tuleb koju kaasa ja võib veelgi rohkem haiget teha.

«Kui räägin lastega teistest trennidest, siis nad ütlevadki mulle, et nende treener ei kuula neid,» muretses Kaisa, et paljud lapsed ei naudigi sel juhul trenni. Tema tahab oma trennilastele rõhutada, et esmane eesmärk ei ole medal ega võit, vaid end tuleb oma kehas hästi tunda ja arendada.

Seda on ka tema «jüngrite» pealt hästi näha, et kõik tulevad trenni end hästi tundma. Isegi siis, kui paratamatult keegi vahel kukub või kriimustuse saab, tegeldakse olukorraga rahulikult ja ilma paanikata. Plaaster peale, kiire joogipaus ja kui laps tunneb, et tahab edasi mängida, siis läheb kõik muretult edasi. Ja kui ta otsustab siiski, et tahab koju minna, siis nii ongi! Peamine on, et ta endale liiga ei teeks.

Head meeskonnatööd aitab vormida söödumängu harjutamine. 
Head meeskonnatööd aitab vormida söödumängu harjutamine. Foto: Sander Ilvest

Vaimne pilt on tähtis

Võrkpallis on vigastused kiired tekkima ja kõige suurema ohu all on õlad ja põlved. Mida intensiivsemalt sa mängid, seda suurema surve all on keha ning suureneb ka vigastuste oht. Seega on treenides äärmiselt oluline vahepeal puhata, et liigesed saaksid taastuda ja vigastuste oht väheneks. Mõni pealtnäha väike vigastus võib järjest suuremaks kasvada ja tekitada omakorda vigastusi, millest võib-olla ei saagi terveks.

Seda enam on oluline rõhutada ka treenitavate vaimse tervise poolt. Parimad tulemused spordis sünnivad siis, kui atleet tunneb end hästi ja värskena, seega oleks hea, kui treenerid tegeleks ka laste vaimse heaoluga.

Kaisa leiab, et paljud jätavad selle kahjuks tagaplaanile ega mõtle noorte tunnetele. Samuti võiks lapsevanemad mõnikord mõelda, kas ikka saata last trenni ka siis, kui ta on liiga väsinud või halvas tujus. Kaisa võtab hetke, et oma õpilastelt üle küsida, kuidas neil läheb, kas nad jaksavad trenni teha, ja tegutseb vastavalt olukorrale.

«Lapsed on hästi targad ja teavad, mis neile hea on. Aga nad vajavad vanemate inimeste toetust ja kinnitust, et neid kuulatakse ja nende tunne on õige,» rõhutas treener. «Sellest lapsest, keda treenid praegu, võib kasvada advokaat, arst, peaminister – kunagi ei tea. Kui me mõtleme sellele, et treenime tuleviku inimesi, siis see on treeneritöö suurem missioon. Treener peab vastutama oma sõnade eest ja ütlema õigeid asju! Nii oleksid meie lapsed palju tervemad ja tugevamad.»

Aus tagasiside aitab

Tippsport on jõhker ning sinna jõudmine nõuab äärmiselt suurt vaeva ja pingutust. Selleks et jõuda tippu, peab sportlane olema valmis ohverdama väga palju aega. Kaisa trennis tippspordiga ei tegeleta, aga lapsed saavad võimsa ja laialdase põhja, mille abil võivad edasi liikuda teiste treenerite juurde, kes treenivad juba tippsportlasi.

Trenni lõpus kogunevad lapsed ringi ning räägivad ausalt ja selgelt sellest, mida nad täna tegid, mis läks hästi ja kus võiks veel areneda. Kui kellelgi ei tulnud täna serv välja, siis annavad teised lapsed ja treener nõu, kuidas seda parandada ja miks võis nii olla. See on nagu energiaring, kus teiste tagasiside annab juurde jõudu ja tahtmist ennast parandada.

Selline ongi trenn, kus peamine eesmärk on laste lõbul ja naudingul. Tähtis ei ole tulemus, vaid see, et saad ennast inimesena arendada ja läbi kogemuste tugevamaks. Nii kasvab ka armastus võrkpalli ja treenimise vastu ning suureneb võimalus uute volletalentide leidmiseks.

LAPSED RÄÄGIVAD. Mis on olulised asjad, mida trennis olete õppinud?

Herta (12): Ole võistlustel rahulik ja keskendu.

Miina (12): Koostöö on hästi oluline.

Evelina (13): Ole positiivne ja kui sa teed vigu, siis paranda neid rahulikult.

Anna (13): Soojaks tegemine on väga tähtis!

Vasakult Anna, Evelina, Herta ja Miina. 

Sander Ilvest

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles