:format(webp)/nginx/o/2021/12/27/14280104t1he835.jpg)
Eesti esimesele kliimateemalisele rahvakogule ehk kliimakogule kogunesid Ida-Virumaa noored. Nende tegevuste lõpptulemusena edastati riigihalduse minister Jaak Aabile ettepanekud, kuidas Ida-Virumaad kliimasõbralikumaks muuta.
Tubli algatus ⟩ Kliimakogu noored esitasid ministrile ettepanekuid
Oktoobri lõpus sai kutse kliimakogusse ligi 3500 noort idavirumaalast vanuses 16–29 eluaastat, kes võiksid sobida seal oluliste teemade üle arutlema. Kliimakogusse valiti lõpuks osalema 25 noort, kes said ülesandeks mõelda välja ettepanekuid, kuidas Ida-Virumaad rohelisemaks muuta.
Ida-Virumaa põlevkivitööstus on olnud Eestile tähtis energiaallikas, aga sellel on suur mõju keskkonnale ja kliimale. Umbes 70 protsenti kasvuhoonegaasidest Eestis tuleb just põlevkivitootmisest ning kasvuhoonegaaside heide on üks kliimamuutuste põhjustajatest. Seega osalesidki noored aruteludel, et üheskoos välja mõelda, kuidas jõuda kliimasõbraliku Ida-Virumaani ning mida selleks on vaja teha. Nimelt annab põlevkivitööstus maakonnas tööd väga paljudele inimestele, kuid ainult kliimasõbralikuma elu nimel ei saa neid tööta jätta.
Õpetlik kogemus
Kliimakogu kogunes kolmel päeval: teadmiste kogumiseks ja huvipoolte ärakuulamiseks 20. ja 21. novembril ning ettepanekute sõnastamiseks 5. detsembril. 10. detsembril kohtusid kliimakogu noored minister Aabiga ning andsid talle üle 26 ettepanekut kliimasõbralikuma Ida-Virumaa kujundamiseks. Ettepanekute üleandmisel Narvas vestlesid noored ja minister kliimakogus sündinud ettepanekute üle ning Ida-Virumaa tulevikuvõimalustest õiglase ülemineku teemal.
/nginx/o/2021/12/27/14280108t1hd675.jpg)
Kliimakogu juures toimetasid ka kliimasaadikud, kes jagasid sotsiaalmeedias ja mujal informatsiooni oma tegemiste ja kliimaprobleemide kohta. Üks sellistest saadikutest oli Vivian Viikmaa (17), kelle arvates oli kogus osalemine väga õpetlik kogemus.
«Usun, et hääleõigus on kõigil inimestel, olenemata sellest, kui vana sa oled,» ütles Vivian. Ta lisas, et kliimakogu tõi kokku inimesi, kes tahavad ja suudavad muuta maailma paremaks. Ta sai kliimakogust palju uusi kogemusi ja õppis uusi asju, mida elus edaspidigi kasutada. «Projekt on avanud mu jaoks palju uksi, millest ma poleks osanud unistadagi. Nüüd ma mõtlen rohkem sellele, millises maailmas ma elan ja mida tahaksin korda teha.»
Edasised plaanid
Noortel kliimasaadikutel olid abiks koordinaatorid, kes neid toetasid, kui küsimusi tekkis või raskeks läks. Koordinaatorid Brigita Tool ja Julia Policheva aitasid saadikuid oma ülesannete täitmisel, käivitasid kliimakogu kohtumiste vestlusi ning hoidsid juttu õigel kursil. «Meil on usk paremasse tulevikku ja me ei karda oma nägemust maailmaga jagada,» ütles Julia.
Ida-Virumaa noorte kliimakogu oli Eesti esimene, aga see ei jää viimaseks. Nüüd jäävad kliimakogu noored ootama rahandusministeeriumi tagasisidet selle kohta, millised nende ettepanekud võetakse arvesse. Kliimasaadikud tegutsevad Ida-Virumaal edasi. Neil on plaanis minna koolidesse ja huvihariduskeskustesse, et viia läbi kliima- ja keskkonnateemalisi töötubasid, korraldada sotsiaalmeediakampaaniaid ja muid üritusi.
Minister Jaak Aab oli väga tänulik kliimakogus osalenutele ja kinnitas noortele, et nende ettepanekutega saab protsessis arvestada. «Mida rohkem noortega tulevikus ja tulevikust rääkida, seda parem saab Ida-Virumaa,» sõnas Aab. «Need ärksad noored on võrgustik, mis peegeldab teistele noortele tagasi, mis maakonnas toimub. Aitäh kliimakogus osalenutele!»
Noorte ettepanekud
Kliimakogu jõudis 26 ettepanekuni, mis esitati minister Jaak Aabile Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava täiendamiseks. Siin on nendest mõned:
- tegeleda teavitustööga, et Ida-Virumaa elanikel oleks parem arusaam looduse hoidmisest;
- lisada koolide õppekavadesse rohepööret selgitav õppeaine;
- uurida välja, milliste oskuste õppimise võimalust on vaja pakkuda inimestele, kelle haridus jäi poolikuks;
- pakkuda stipendiume kliimaga seotud erialadele, tingimusel, et pärast peab tulema tööle Ida-Virumaale;
- tutvustada maakonnas töötavatele spetsialistidele, kuidas oma haridust ja kogemust rohepöördes ära kasutada ning millised on nende karjäärivõimalused.
HEA TEADA. Mis asi on rahvakogu?
Rahvakogu on kodanike rühmitus, mis valitakse juhuvalimi abil vastavalt rahvakogu teemale. Kodanikud tuuakse kokku selleks, et arutada ühiskonnas olulisi teemasid ja lahendada keerulisi küsimusi. Rahvakogu eesmärk on anda ka tavakodanikele hääl, kuna tihti poliitilised parteid ei arvesta oluliste valikute tegemisel rahva tõelist soovi.