Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

DJ amet on keskmisest raskem!

Noorte DJ kooli õpilane Oskar Murel (10). FOTO: Mihkel Maripuu

DJ-sid on mitut sorti. Ühed esitavad teiste loomingut. Teised, nagu näiteks David Guetta, produtseerivad ja mängivad oma lugusid ning neid käiakse kuulamas nagu kontsertidel. Ja siis on DJ-d, kes esinevad muusikaga, mida rohkem ei kuule, ehk siis teevad unikaalseid sette. Selliselt jagab DJ-d gruppidesse noorte DJ kooli looja Peeter Taim.

Tallinna inglise kolledži 4. klassi õpilane Oskar Murel (10) sattus Peetri juurde tänu õele, kes märkas vennas huvi muusika ja DJ ameti vastu. «Mul oli soov klassiõhtul midagi lahedat teha,» alustas noormees. Kodus pani ta Spotify playlist’i telekast mängima ning asetas enda ette lauale taldrikud ja veinipudelite korgid, et oleks, mida keerutada ja kruttida. «Ka mina ei teadnud alguses, mida DJ-d teevad. Arvasin lihtsalt, et DJ paneb mängima ühe ja siis teise loo,» meenutas Oskar.

Kuigi klassiõhtul esinemise eesmärk ei ole noormehel veel täitunud, siis esimene ülesastumine on juba seljataga. «Minu õel oli soolaleivapidu, kuhu ta kutsus neli sõbrannat,» rääkis Oskar. Õelt ta raha esinemise eest ei küsinud. «Õhtu edenedes tõid tüdrukud ise mulle lauale tipitopsi ja nii teenisin ka esimese palga,» muigas noor DJ.

Nüri harjutamine

Enamasti tullakse noorte DJ kooli vanuses 15–37 eluaastat. Nooremaid õpilasi varem väga vastu ei võetudki, kuna ameti taga on tegelikult raskem töö, kui välja paistab. Nii nagu Oskarilegi meeldib väga muusika, tuleb samal põhjusel DJ kooli enamik õpilasi. Mõned on aga ühe kindla muusikastiili austajad ning soovivad õppida, kuidas seda teistele mängida. Nemad tulevadki oma muusikaga, et publikule just oma lemmikstiili esitada. On ka neid, kes teevad ise lugusid, kuid ei tea, kuidas neid teistele jagada, ning soovivad seetõttu DJ-ks õppida.

«Huvikooli tulekuks ei ole tarvis muusikalist haridust, kuid rütmitunne peab olema,» selgitas Taim. Kui rütmitunnet ei ole, otsustab mõni noor ise loobuda. Kes alla ei anna, seda hakatakse «dresseerima». «Pöördusin tantsutreenerite poole ja nemad näitasid õlale koputamise meetodit ehk patsutan õpilase õlale ja loen kaasa: üks, kaks, kolm, neli,» demonstreeris Taim. Mida raskem ülesanne, seda suurem on rõõm, kui asi lõpuks õnnestub!

Oskari lemmikuim muusikažanr on elektrooniline tantsumuusika. Peeter Taim jagab noormehele žanri mängimise kohta soovitusi.  FOTO: Mihkel Maripuu

Tihti jääb mulje, et DJ on puldis, näpud püsti ja 60 000 fänni hulluvad. Vahel tullaksegi kooli ootustega, et õpin puldil nupud ära ja kõik. Reaalsus on aga üsna nüri harjutamine. Näiteks kui mõni üleminek ühelt laulult teisele välja ei tule, peab seda aina uuesti ja uuesti harjutama, et tehnilised nõksud selgeks saada. «Vajalik on ka meeletult palju muusikat kuulata. Selles osas peab olema lai silmaring,» lisas Taim. Veel kuulub DJ-ks õppimise juurde oma settide salvestamine, kuulamine ja analüüsimine. Asja hea külg on see, et harjutades oled just selle muusika sees, mida naudid.

Võistlustel näitavad DJ-d igasuguseid trikke. Aga kõige suurem eksimus on see, et nivood ei ole paigas. See tähendab, et üks lugu, mis juba mängib, on valjem, kui lugu, mis käima pannakse. «Kui biit läheb sassi, siis inimesed ei vihasta, aga kui nivoo on paigast… see tekitab kuulajates pahameelt,» tõdes Taim.

18 aastat tegutsenud huvikool

DJ kool on huvikool, kus käiakse täpselt nii kaua, kui soovi on – mõni pool aastat, mõni üheksa aastat. Seal ei ole eksameid ega kontrolltöid. Esmaspäeviti on ühine teooriatund ja mõnel teisel nädalapäeval individuaalne mängimine. «Liiga kapates teadmisi üle andes ei jää need meelde, oluline on õpitu kohe praktikasse panna. Kasutan palju noorelt noorele meetodit ehk nad räägivad üksteisele ise. Ka nii jääb paremini meelde,» rõhutas Taim.

Kui õpilased tahavad lisaks muusika mängimisele õppida ka mikrofoni kasutama ja lugudele peale rääkima, annab Taim ka sellekohaseid soovitusi, mida stuudios katsetada. «Jutuga ei tohi üle pingutada, sõnaline osa peab olema muusika mängimisega tasakaalus,» lisas ta.

Oskar tuli huvikooli juunikuus ning augusti lõpus kutsus ema tundi kaasa. «Juhtus see, mida poleks iial osanud oodata,» kiitis Taim. Oskar rääkis emale viimse kui nupu kohta, mida üks või teine teeb, ning õpetaja kuulas ja imestas. «Kui on huvi, siis jääb ka meelde,» kinnitas Oskar.

Koolis kasutatavat tehnikat võrdleb Taim mitte Ferrari, vaid lausa Lamborghiniga. «Kasutan firma Pioneer DJ-tehnikat, kuna enamjaolt kõik suured festivalid ja peokohad kasutavad just selle firma tehnikat,» ütles ta. Nimelt kui õpetada DJ-sid viletsatel mängijatel, kuid esinemiskohas vaatab vastu vingem tehnika, võib juhtuda, et ei oskagi sellega midagi peale hakata. Vastupidises olukorras saab aga alati hakkama.

Noore DJ arenguks on tarvis avalikke esinemisi, kus nad kuulevad mängimas ka teineteist. Nii toimuvadki korra kuus seminarid Tallinna «Miks mitte?» baaris ja Tartus «Meat marketis», kus iga õpilane saab tund aega mängida. Vahel on tekkinud lavakramp või esimesel korral ei juletagi kohe mängima minna. «Koos mängimine on algajatele suureks toeks,» usub Taim.Lisaks õpetajatele pakuvad esinemistel üksteisele back’i õpilased ise.

DJ playlist'is võib olla tuhandeid laule.  FOTO: Mihkel Maripuu

Töötasud ja ööelu

Õpilastega räägitakse ka ameti halbadest külgedest, nagu ööelu ja narkootikumid. Kui kümme aastat tagasi oli purjus DJ tavaline nähtus, siis nüüd enam mitte. «Kaif tuleb muusikast kätte saada,» leiab Taim.

Tähtis osa on ka DJ tasu. Taim rääkis, et ainuüksi ühe laulu ostuhind jääb vahemikku 1,7 kuni 2,7 eurot. Kui esinemiskohas või DJ-l endal puudub tehnika, tuleb see rentida. Seega ei ole hea kutsuda DJ-d esinema vaid õhtusöögi või 50 euro eest. «Kraavi ei läheks keegi ju tasuta kaevama. Miks siis DJ peab tasuta tööd tegema? Ka seda ametit tuleb väärtustada,» rõhutas Taim. Samuti peab DJ mõistma, et olgu tegu suure lava või vanaema juubeliga, taset alla lasta ei tohi. Kunagi ei tea, kes on külaliste hulgas kuulamas.

Oskargi unistab suurtest lavadest ning üheks neist on maailma suurimaid elektroonilise muusika festivale Tomorrowland. Näiteks aastal 2017 osales seal üle 400 000 inimese. «Oskar on väga terane poiss ja siin elus pole midagi imestada. Tänapäeval sünnivad uskumatud asjad!» jäi Taim positiivseks.

PÕNEVAT. Elektroonilise tantsumuusika stiilid

Elektrooniline tantsumuusika (electronic dance music, EDM) kuulub popmuusika valdkonda ja koosneb paljudest muusikastiilidest, näiteks house, acid-house, techno, trance ja drum’n’bass. Lisaks oma üldnimetusele on need stiilid omandanud palju erinevaid nimetusi ning iga stiil on omadustelt ja ülesehituselt erinev.

Allikas: e-koolikott.ee

 
Tagasi üles
Back