Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Reportaaž ⟩ Vahakujude pilk saadab näituse külastajaid

Ka kapten Jack Sparrow on näituse ajaks Saaremaale jõudnud. FOTO: Jane Saks

Kui oled soovinud võrrelda enda pikkust Peeter esimese omaga või teada saada, kuidas näeb välja elusuuruses Shakespeare, siis nüüd on see võimalus olemas. Ajaloost ja tänapäevast pärit elusuuruses vahakujud ootavad külastajaid Saaremaa muuseumis kuni 9. jaanuarini

Kindlasti ootavad näituse külastajad, et võimalikult paljud välja pandud kujudest oleksid nime või välimuse järgi tuttavad. Näiteks kurikuulsat Saksamaa liidrit Adolf Hitlerit ei ole keegi meist elusast peast näinud, kuid tema nime teame kõik. Nii ongi vahakujude näitusel ligi 40 isikut, kes erinevas vanuses külastajaid paeluvad.

Samuti peaks vahakujust kuulsus oleks n-ö oma näoga. Tähtis roll on ka detailidel. Lisaks kuju riietusele tuleks vaadata tema silmi. Saaremaa muuseumis oleva näituse tarbeks on valgus sätitud viisil, mis tekitab efekti, nagu vahakuju vaataks vastu päris silmadega. Nipp on selles, et kui valgus langeb vahakuju silma õige nurga alt, hakkab silm särama. Sedasi tekib illusioon, et kuju silmad jälgivad meid, kui näitusesaalis ringi liigume.

Hea tulemuse saavutamiseks tuleb jälgida veel mitut tegurit. Näiteks ei tohi unustada, et lambist tulev soojus võib hakata vaha hoopis sulatama. Nii saab öelda, et ka kujude näitusesaali õigesti paigutamine nõuab muuseumitöötajate ja kunstniku head koostööd.

Vahakuju valmistamine

Seesuguste efektide saavutamiseks on vaeva näinud suur meeskond. Kõigepealt valitakse välja, kellest üldse vahakuju teha. Enamasti on nendeks inimesed, kes paljusid kõnetavad. Siis tehakse joonis, mille järgi saab vahast valmis skelett. Sellele õmmeldakse riided ja tehakse jumestus. Kõik kokku on suur ühistöö, mistõttu on keeruline öelda, kes on ühe või teise kuju kunstnik või autor.

Adolf Hitleri kuuenööbid on täpselt originaali järgi tehtud. FOTO: Jane Saks

Üks aeganõudvamaid töid on juuste, habeme ja kulmude panemine. Kui ennast peegli ees vaadata ja võrrelda näiteks sõbraga, siis märkate, et igal inimesel on erisugune juuksepiir ja -muster ehk osad juuksekarvad kasvavad paremale, teised vasakule. Ka meistrid, kes vahakujudele juukseid kleepisid, pidid sellega arvestama.

Muuseumis olevatel vahakujudel on kasutatud päris juukseid, mida lisati karv karva haaval. Selleks kasutati kuuma nõela ning iga pistega jäi kuju pähe või hoopis lõua otsa üks karv. Kui mõelda, et inimese peas on umbes 120 000 – 140 000 juuksekarva, siis võib vaid oletada, kui aeganõudev töö on kujule juuste, habeme, vuntside või kulmude lisamine.

Kallid ja õrnad kujud

Kujude kallal töötab küll mitu meistrit, kuid ühe kuju valmimine võtab aega umbes pool aastat. Seega ajavad kulud, nagu aeg, töö ja materjal, vahakujude hinna suhteliselt kõrgele. Nii maksabki üks vahakuju umbes 30 000 eurot.

Kui kujud on valmis näitusele sõitma, tuleb need uuesti osadeks võtta, sest vaha on väga õrn. Selle pind kriimustub kergesti ning transportides peavad kujud olema pakitud nii, et need rappuksid võimalikult vähe. Muuseumis pannakse kujud uuesti kokku ning vajadusel parandatakse tekkinud vead grimmiga.

Vahakujud on alati inimesi huvitanud ja veel viimaseid päevi saavad külastajad kunstiteoseid vaatama minna. Paraku päris nende kõrval pilti teha ei saa. Külastajad on selle kohta küsinud, et miks siis nii, tahaks ikka lähemalt pildistada. Nimelt on kujude ette tõmmatud piirdelindid just seetõttu, et vältida nende purunemist. Lisaks pole kujud põranda küljes kinni ja piiretega välistatakse oht, et need pildistamise ajal ümber kukuksid.

KES ON KES?

Napoleon Bonaparte on vaesunud aadliku perest pärit mees, kes hiljem sai Prantsusmaa keisriks. Teda iseloomustab suur auahnus, tahtejõud, töövõime ning tujukus.

Jumalanna Venus on Vana-Rooma mütoloogias armastuse, ilu, viljakuse ja külluse jumalanna.

Laiskloom Sidi tunneme multifilmist «Jääaeg». Tema tegelaskuju eeskujuks olnud loomaliik suri välja umbes 3000 aastat eKr.

Laiskloom Sid sõpradega. FOTO: Jane Saks

Adolf Hitler oli Saksamaa poliitik. Teda süüdistatakse teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis umbes 50 miljoni inimese elu.

Peeter I ehk Peeter Suur oli Venemaa tsaar aastail 1682–1721 ja keiser aastast 1721 kuni oma surmani aastal 1725.

Allikas: Saaremaa muuseum

Tagasi üles
Back