Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Ka kõige pisem lemmikloom vajab hoolt ja armastust

Pildil merisiga. FOTO: Sille Annuk

Iga looma võtmine peab olema hoolikalt läbi mõeldud. Närilised ja küülikud vajavad sarnaselt teiste lemmikloomadega tähelepanu, liigile vastavaid pidamistingimusi, toitu ning vajadusel loomaarsti abi. Näriliste ja küülikute pidamisest rääkis pikemalt PetCity koostööpartner Marika Nekljudova.

Närilisi ja küülikuid on mõistlik osta hea kasvataja käest, kes oskab lahti seletada looma vajadused, määrata õigesti tema sugu ja tervislikku seisundit. Eestis leidub küülikute, rottide, merisigade, deegude ja tšintšiljade kasvatajaid. Tasub vaadata ka varjupaikadest, sest sinna satub neid samuti. Müügikuulutusi leiab ka sotsiaalmeediast.

Pärast uue lemmiku võtmist on kasulik külastada loomaarsti ja lasta loom üle vaadata. Päris kohe ei tasuks uut lemmikut kodus olevate loomadega kokku lasta, vaid teha 14-päevane karantiin, et vältida võimalike infektsioonhaiguste levikut.

Närilise puur peaks olema nii suur kui võimalik. Mida rohkem on loomal võimalust liikuda ja mida rikkalikumalt on puur sisustatud, seda huvitavam on loomakese elu. Rotil, deegul ja tšintšiljal peab olema kõrgem puur, meriseal aga madal, kuid võimalikult lai ja pikk. Kääbushamstrite ja hiirte puhul on oluline, et puuri võrede vahe oleks nii tihe, et pisike elanik välja ei pääseks. Küülik aga polegi puuriloom, vaid tahab vabalt liikuda, nagu kass või koergi. Kui küülikut ei saa toas lahti lasta, on hea ka aedik.

Mõned närilised on aktiivsemad päeval, teised öösel. Näiteks tšintšilja või hamstri puuri ei tasu paigaldada magamistuppa, sest need loomad elutsevad just öösiti. Samuti peaks puur olema kohas, kus ei ole tuult. Nimelt ei talu närilised tuuletõmbust.

Tšintšilja. FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Mitu närilist korraga

Merisead, deegud, rotid ja tšintšiljad on sotsiaalsed loomad ning neid võiks pidada mitmekesi. Tuleb aga arvestada, et närilised paljunevad väga tihti ja edukalt. Ideaalsed paarid on kas kaks emast või kastreeritud isane ja emane. Kusjuures isased loomad ei pruugi sõbruneda, isegi kui nad on ühest pesakonnast.

Hamstreid peetakse alati üksikuna. Nemad ei talu konkurentsi ning võivad üksteist tõsiselt vigastada. Kahe küüliku sobitamine on samuti paras kunst. Nad võivad sõbruneda kohe või jääda igavesti vaenlasteks. Siin ei loe loomade vanus ega sugu.

Närilised on tundliku seedimisega. Nende toit peab olema tasakaalustatud ning liigile sobilik. Närilisi on nii herbivoore ehk taimetoitlasi kui ka omnivoore ehk kõigesööjaid. Herbivoorid on näiteks merisead, omnivoorid aga rott ja hiir, kes kindlasti peavad saama ka loomse päritoluga toitu. Küll aga ei maksa anda ühelegi närilisele ampsu oma toidulaualt, sest need toidud on liiga maitsestatud ja võivad olla loomale kahjulikud või mürgised.

Alati tasub uurida, mis toitu loomake vajab ning osta loomapoest kvaliteetset, liigile sobivat toitu. Küülikud ja paljud närilised vajavad ka juur- ja puuvilju, kuid ettevaatlik tasub olla näiteks kapsa ja õuntega, sest need tekitavad liigselt kõhugaase. Deegudele ei tohi näiteks anda magusat, sest neil on kõrge veresuhkru tase.

Närilisi võib üksi jätta kaheks-kolmeks päevaks, kui neile on tagatud piisav toit ja vesi. Samas on see veidi riskantne, sest ta võib näiteks veenõu ümber ajada või veepudeli lõhkuda.

Tegele loomaga

Närilist ei maksa pidada siis, kui loom võetakse puurist välja ainult selle koristamiseks. Mida rohkem omanik oma lemmikuga suhtleb, seda sotsiaalsem on loomake. Samuti aitab lemmikuga tegelemine õigel ajal terviseprobleeme avastada. Puuris peidus oleval loomal ei pruugi õigel hetkel märgata näiteks haavu või ülekasvanud küüsi.

Meriseal ja küülikul tuleb küüsi lõigata. Pikakarvalised loomad vajavad kammimist ja pulstide eemaldamist, sest pulstide all olev nahk võib olla põletikuline ning valulik. Jälgima peaks ka lemmiku kõrvu. Vannitada võib närilisi ja küülikuid ainult äärmisel vajadusel, kui loom on tõesti must või määrdunud. Vannitamine on neile väga stressirohke. Närilised on stressitundlikud ning võivad sellest haigestuda ja isegi surra.

Küülikud. FOTO: Kasper Mäe

Nii nagu teisedki loomad, võivad ka närilised ja küülikud haigestuda. Haige loomake lõpetab söömise ja istub tuimalt ühes kohas. Sel juhul tuleb tegutseda kärmelt, sest närilised ja küülikud ei tohi nälgida rohkem kui 12 tundi.

Küülikute seas levib väga ohtlik haigus müksomatoos, mida levitavad verd imevad putukad, näiteks sääsed. Selle tõve vastu tuleb küülikuid kindlasti vaktsineerida. Närilistel ja küülikutel esineb ka naha- ja siseparasiite. Kui loomake sügab end ülemäära palju, siis on põhjust minna arsti juurde ja teha parasiiditõrjet.

Väikesed loomad tunnevad samamoodi valu, hirmu ja üksindust nagu suuredki. Nende elud on meie kätes ja iga vastutustundliku omaniku ülesanne on tagada lemmikule parimad tingimused ja kvaliteetne toit.

Jälgi lemmikut! Need ohumärgid näitavad, et loomaga ei ole kõik korras:

  • isutus;
  • apaatsus;
  • kõhulahtisus või -kinnisus;
  • karvutud laigud;
  • koorikud nahal, muhud, mädapaised kehal;
  • mädased silmad ja eritis ninast;
  • ragisev hingamine;
  • haavandid taldadel.
Tagasi üles
Back