Saaremaa pillirookõrs säästab keskkonda

Pilliroost kõrsi valmistav Kersti Pärtelpoeg. Foto: Madis Veltman

Sõna «sutu» tekitab mõtte, et äkki tähendab see lastekeeles suud. Tegelikult said Sutu pillirookõrred oma nime asukoha järgi, sest paiknevad Saaremaa kadakate vahel Sutu lahe ääres. Sutu OÜ turundusjuht Kersti Pärtelpoeg, kes meie küsimustele vastab, kannab käekotis alati üht kõrrepakki kaasas. Kõik ikka selleks, et säästa loodust nii palju kui võimalik.

Mis ajendas teid välja mõtlema pilliroost tehtud kõrsi?

Pilliroost joogikõrte tootmise idee tekkis soovist leida alternatiivne materjal maailma hävitavale plastile ja sellest valmistatud kõrtele. Lisaks on meie südameasi aidata hoida järeltulevatele põlvedele puhast elukeskkonda.

Kust on pärit pilliroog, millest kõrsi valmistate?

Meie pilliroog on pärit Saaremaalt. Roolõikamine Unesco kaitsevööndis asuvatel Saaremaa rannikualadel toetab kohaliku maaelu arengut ning aitab säilitada ka looduse mitmekesisust ja kauneid rannavaateid. Pilliroogu võetakse spetsiaalsete pillirookombainidega novembrist aprillini ja võetud roog seotakse kahluks.

Kas lisaks pilliroole käis mõttest läbi ka teisi materjale?

Kuna võrdväärset toorainet Eestis ei leidu ning pilliroogu on kõikjal rannikualadel, siis materjali valik oli lihtne. Meil pole vaja kõrre välimust muuta, sest loodus kingib igale kõrrele unikaalse värvuse ja armsa tihnitähnilise mustri. Karge pakane ja soe pai päikeselt vormivad materjalile õige tugevuse ja värvi.

Pilliroo sorteerimine. Foto: Jānis Laizāns

Kas iga looduses kasvav pillirookõrs sobib kõrreks või kuidas sobivad välja valitakse?

Esmapilgul võib tunduda, et mis see kõrre valmistamine ära ei ole, kuid päris elus see teps nii lihtne ei ole. Pilliroog on heas mõttes üks jonnakas materjal ega allu ühelegi standardile, millest lähtub tavapärane tootmine. Sõlmede eri kaugused, kõrre läbimõõt ja eri kujud teevad kogu protsessi keerukaks. Ühest kahlust, mis on suur sületäis roogu, saab keskmiselt 200 joogikõrt. Esmalt toimub sorteerimine ja lõikus, seejärel puhastamine, lõpus termotöötlused ja kvaliteedikontroll.

Kas on ka oht, et pilliroog saab otsa, kui me kõik kõrteks teeme?

Kuna pilliroog on umbrohi, siis ükskõik kui palju me seda ei lõikaks, ikka kasvab see uuel aastal tagasi. Veel enam, pilliroo iga-aastane lõikamine aitab kaitsta Saaremaa kauneid mereäärseid alasid, kus kasvab hektarite viisi lõputult taastuvat pilliroogu.

Osa lapsi võib kõrt joomise ajal närida. Kas pillirookõrt on ka võimalik katki hammustada?

Tootmise käigus valime välja parima kvaliteediga kõrred, mis on terved ja tugevad. Kuna pilliroog on looduslik, siis paraku tugevale hammustamisele see vastu ei pea. Kui kõrs juhtubki hammustades katki minema, siis saab pooled vahetada ja joogi nautimine võib jätkuda.

Mis juhtub kõrrega siis, kui unustada see pikaks ajaks joogi sisse?

Pilliroog on igati vastupidav materjal ja joogi sees ei lagune. Paberkõrred ja plastkõrred seevastu lahustuvad üpris kiiresti. Jooki nautides tahad keskenduda ju joogile, mitte kõrre kirumisele.

Kuidas kõrt puhastada?

Kõrt on lihtne puhastada jooksva vee all koos pakis sisalduva harjakesega. Rookõrred sobivad ka nõudepesumasinas pesemiseks. Oluline on lasta kõrtel ilusti kuivada. Nagu üks klient kunagi ütles, Sutu kõrred kestavad ju sigakaua!

Miks on kõrred erineva pikkusega?

Kuna joogiklaase on erineva kuju ja kõrgusega, siis pakumegi eri pikkusega kõrsi, et kõigil oleks valikut. Lisaks on koosviibimistel sage probleem, et kui klaase on palju, võivad need sassi minna. Selle tarvis ongi meil lahedate sõnumitega joogikõrred, mis lahendavad ideaalselt selle probleemi. Tuju tõstavad ja klaase eraldavad näiteks sellised sõnumid: sipsik, oled parim; imeline ema; säravaim täht ja palju teisi muhedaid eesti- ja ingliskeelseid sõnumeid.

Mida veel soovite kõrte kohta välja tuua?

Meie kõrred on naturaalsed ehk me ei kasuta tootmisel kemikaale. Ka pakendid on loodussõbralikud. Peale kõrre kasutamist võib selle rahuliku südamega visata komposti, kus see laguneb ilma keskkonnale kahju tegemata.

 

Sutu kõrred meeldivad noortele

Kätlin Sutu müügipunktis. Foto: Erakogu

Kuressaare Nooruse kooli õpilane Kätlin (15) on Sutu kõrtega seotud mitmel moel. Ta on neid nii soodatanud, puhastanud, pakendanud kui ka müünud. «Mulle meeldib inimestega suhelda ja seetõttu naudin ka müügitööd,» selgitas neiu. Inimeste huvi kõrte vastu on tema sõnul üsna suur ning näiteks jõulude ajal osteti kõrsi ka kinkideks.

Ise on Kätlin suur kõrrekasutaja ning on proovinud mitmeid kõrsi. «Paberkõrs laguneb suu vahel ära ja tekib halb maitse,» selgitas ta. «Samas pillirookõrred näevad kenad välja, on loodussõbralikud ning nendega juues ei «sula» kõrs ära.»