Saame tuttavaks Jääpurjetaja Andrias ootab külma ilma

Jane Saks
, Postimees Juuniori reporter
Copy
Jääpurjetaja Andrias Sepp.
Jääpurjetaja Andrias Sepp. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu PM

Pärnumaalt Jõõpre külast pärit Andrias Sepp (15) tunneb pakaselisest ilmast rõõmu, sest tema vaieldamatu lemmikspordiala on jääpurjetamine. Aastatepikkune treening on noormehest teinud nii maailmameistri kui andnud ka hea füüsilise vormi. «Jõõpre kooli õpilastest olen 100 meetri jooksus kõige kiirem!» kinnitas ta.

Kas talv on su lemmik aastaaeg?

Jah, ka ilmateadet vaadates läheb mul nägu naerule, kui külma ilma lubatakse.

Aga kas ka vesi on sulle alati meeldinud?

Rannas on alati meeldinud käia ning kodus on meil bassein, kus kogu aeg ujun. Millal ma ujuma õppisin, ei mäletagi. See juhtus juba siis, kui käisin alles lasteaias.

Kuidas sa jääpurjetamise juurde jõudsid?

Kõigepealt hakkas mu vanem vend purjetamas käima ja minagi soovisin sama alaga tegeleda. Kunagi küsiti minult, kas soovin ka jääpurjetamisega tegeleda. Olen purjetamisega tegelenud seitse ja jääpurjetamisega neli aastat. Aga jääpurjetamine on kindlasti esimesel kohal. Ka minu isa sõitis jahiga, aga emale see ala pigem ei meeldi. Ta kardab merd, laineid ja tuult. Kui purjetamisega alustasin, oli ema üsna kindel, et ma ei jää sellele alale.

Kas kohe hakkas ka edu tulema?

Paar aastat oli selline rahulik, aga järsku tuli edu. Selle taga on treenerite töö ja minu püsivus.

Mis on jääpurjetamise ja vee peal purjetamise suurimad erinevused?

Kiirused. Jääpurjetamisel on kiirused umbes 100 km/h ja veel purjetamisel umbes 20 km/h, ja muidugi kliima – külm ja soe. Mõlemal juhul on purjekal rool ja soot, millest saab purje reguleerida. Tuleb jälgida, et purjes oleks jõudu ja see niisama ei laperdaks. Roolimine käib samuti sarnaselt – kui pöörad rooli paremale, siis pöörab paat või kelk vasakule ja vasakule pöörates liigub paremale. Purigi on sama suur, kuid jääl sõidetakse uiskude peal kelgul, kus ise peab pikali olema, suvel purjepaadil sõidetakse istudes.

Kas jääpurjetamine on rohkem poiste kui tüdrukute ala?

Poisse tegeleb alaga vist natukene rohkem tõesti. Kuna stardis tuleb kiiresti joosta, on poistel tüdrukute ees väike eelis, kuid sealt edasi ei ole enam vahet, kas kelgul on poiss või tüdruk.

Kuidas näevad välja jääpurjetaja trennipäevad?

Kõik algab eelmise päeva õhtul, mil tuleb kogu varustus autole pakkida. Hommikul sõidame platsile, võimalusel Pärnu randa, kus paneme kelgud ja purjed kokku. Seljas on soojad riided, peas kiiver ja jalas naelikud, et saaks jää peal joosta. Nimelt stardis on kõik ühel joonel ja siis on tarvis kiiresti hoog sisse joosta. Trennid toimuvad viiel päeval nädalas. Talvel teeme üldfüüsilist trenni ja nädalavahetustel käime jää peal.

Jääpurjekaga sõites on juht kelgu peal pikali, selles asendis toimub ka juhtimine. 
Jääpurjekaga sõites on juht kelgu peal pikali, selles asendis toimub ka juhtimine. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu PM

Andriase saavutused jääpurjetamises:

  • 2020. aastal Ice-O jääpurjetamise MMi 3. koht ja EMi 1. koht
  • 2021. aastal Ice-Q jääpurjetamise EMi ja MMi 1. koht

Kas mõni talv on nii mööda läinud, et pole jääle saanudki?

Eestis küll, aga siis oleme kuskile läinud, näiteks Soome, Rootsi või Poola. Purjetamas olen käinud Hispaanias, Itaalias, Taanis, Lätis, Leedus, Poolas. Sel suvel olin kuu aega kodust ära – sõitsin võistluselt võistlusele. Üks võistlus kestab umbes nädal aega.

Mis võib jääl treenimist segada?

Lumi segab. Kui on liiga palju lund, siis ei taha kelk väga sõita. Jääpurjetamiseks sobib kõige paremini sile ja lumevaba jää. Sõitmist segavad ka vette pandud kalavõrgud.

Kas kelgu peal külm ei hakka?

Ei, adrenaliin on üleval ja külma ei tunnegi.

Ja kelgu peal oled sa üksi?

Üksi, ja võistlustel, sõidu ajal, ei tohi ka treener midagi hüüda. See on keelatud. Päevas on päris mitu sõitu ja nõu võib anda sõitude vahel.

Kas sul on juhtunud õnnetusi, näiteks kelk läheb ümber?

Olen mitu korda kelgust välja kukkunud ja paar korda ka EMOs käinud. Siis ei tohtinud kaks nädalat trenni teha. Teise kelguga kokku pannud ei ole. Kõige hullem on see, et koos sõidab 60 kelku ja kiirus on 100 km/h, aga kelgul pidureid ju ei ole. Seisma saab jääda nii, et keerad kelgu vastu tuult, nagu purjetamiseski. See on päris karm. Üks ohtudest on ka jääprakku sõitmine.

Mis sulle selle ala juures veel meeldib?

Sõbrad, kellega koos aega veeta. Oma klubi inimestega konkureerimist ei ole. Meil on oma punt, kus kõik jääpurjetavad ja nende sõpradega veedangi umbes 90 protsenti oma ajast.

Uisu teritamine on üks jääpurjetaja ülesannetest. Uisud valitakse vastavalt jääle.
Uisu teritamine on üks jääpurjetaja ülesannetest. Uisud valitakse vastavalt jääle. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu PM

Kas oled mõelnud ala vahetada?

Kui veel purjetamisega alustasin, siis mingid aastad küll. Aga siis hakkasid võidud tulema ja enam ma sellele ei mõelnud.

Mida jääpurjetajad suvel teevad?

Suvel tuunime varustust, paneme kelgud riiulisse ja ootame uut talve (naerab).

Millisena näed oma tulevikku?

See on ala, millega saab elu lõpuni tegeleda. Olen mõelnud ka treeneriks hakata, kuid sinna veel aega on.

Millest sa unistad?

Olümpiale saamisest. Selleks hakkame nüüd kõvasti treenima.

Sõbrapäevik

Lemmiktoit: makaronid

Hingeloom: koer

Lemmiktund: kehaline kasvatus

Lemmikfilm või -seriaal: «Kariibi mere piraadid»

Eeskuju: Rasmus Maalinn

KOMMENTAAR Andrias rikastab kogu meeskonda!

Elise Umb. 
Elise Umb. Foto: Urmas Luik / Parnu Postimeesddd

treener Elise Umb

Andrias tegeleb nii suve- kui ka jääpurjetamisega. Tema tahtmine, kiire õppimisvõime ja andekus on võimaldanud tal tõusta kiiresti Eesti ja maailma paremikku. Esimese Eesti meistritiitli võitis ta U16 vanuseklassis 11-aastasena, aasta hiljem oli juba samas kategoorias jääpurjetamise maailmameister.

Treenerile oli Andrias esimestel aastatel kohati väljakutset pakkuv isik, kellele olid tihti kõik muud tegevused purjetamisest olulisemad. Kui ta aga sai purjetama, siis keskendus täielikult. Praeguseks on temast saanud tõsiseltvõetav sportlane, kelle suhtumine on paigas nii maa, vee kui ka jää peal – varuks väiksed heatahtlikud vimkad ja naljasoon.

Tagasi üles