Intervjuu juhendajaga ⟩ Lavavõitlus on kui õigetel tehnikatel põhinev paaristants

Peppe (sinises) on kogmeustega lavavõitluse juhendaja, kes jagab rõõmuga oma teadmisi ka noortele. Vasakult Mia Dolores, Peppe, Leandros Hirvo ja Charlyz Vihmapisar. Foto: Remo Tõnismäe

Hiljuti toimus Sakala 3 teatrimajas Eesti lavavõitluse liidu korraldatud lavavõitluse talvekool. Tundide läbiv teema oli võitlustahe ja tants lavavõitluses. Üks juhendajaid oli tunnustatud koreograaf ja lavastaja Peppe Östensson (60), kes on ka Nordic Stage Fight Society ning mitme Rootsis Linköpingus asuva teatrikooli asutaja. Lavavõitlust oodatakse õppima näitlejaid, tantsijaid, kõiki huvilisi ja noori, sest katseid seal ei ole.

Kuidas selgitaksite, mis asi on lavavõitlus?

Inimesed arvavad, et lavavõitluses õpetatakse vägivalda, kuid tegelikult õpitakse siin üksteise eest hoolt kandma. Kõik, mis me teeme, on partnerlus ja suhtlemine. Me õpime, kuidas võideldakse teatrilaval või filmis.

Mul on olnud nelja-viieaastaseid õpilasi ja kogu treening on täiesti turvaline. Mu kolmeaastane tütar Emma võib olla vahel üsna suur mürgeldaja, aga kohe, kui ma ütlen, et nüüd teeme lavavõitlust, on ta väga rahulik ja suudab hoida enesekontrolli.

30 aasta jooksul olen vist vaid ühe õpilase koju saatnud. Tegu oli endise sõjaväelasega, kes tuli pisut teiste eesmärkidega – ütlesin talle, et me teeme teatrit, aga sina tahad vägivallatseda.

Ometi kõik võtted, mis te ette näitate, tunduvad väga tõesed.

Mõni tehnika ongi päris, osa on välja mõeldud, mis samuti võivad tõesena mõjuda. Kõik kokku näebki väga hea välja.

Kas pole tõsi, et noored unustavad mõne päeva pärast ära, mida nad siin õpivad?

Midagi nad võivad unustada, kuid midagi ehk jääb ka meelde. Isegi kui nad unustavad tehnika, siis põhiline on, et me ei tee soolot, vaid tarvis on partneriga suhelda ja teha koostööd. Loodetavasti see ikkagi jääb meelde. Samas loodan, et mõni tuleb järgmisel korral tagasi ja tean, et osa treenibki regulaarselt.

Lavavõitlust tehakse koos paarilisega. Noored on aga erinevad, mõni õpib kiiremini, teisel tuleb õpitu aeglasemalt kätte.

Kui õpetaja märkab, et keegi on partneriga hädas, tuleb paarilisi vahetada. Seetõttu on ka erinevad õpetajad, et noored saaksid kogeda eri meetodeid ja stiile. Tore on see, et mõne tunniga on juba näha, kuidas noored muutuvad enda väljendamisega üha kindlamaks ja vabamaks.

Kas küsite esimesel kohtumisel noortelt ka nende tausta kohta?

Ei, ma eelistan seda mitte teha. Ainult juhul, kui kellelgi on mõni tervisemure, näiteks epilepsia, siis on parem, kui ma seda tean. Samuti ei küsi ma, kas nad tegelevad mõne spordialaga, sest sellest saan kohe aru. Aga lavavõitluse juures pole ka see oluline.

Peppe Östensson. Foto: Remo Tõnismäe

Mis on suurim erinevus täiskasvanute ja noorte õpetamisel?

Osa noori on kas väga arad või vastupidi, väga aktiivsed. Siis tuleb leida tasakaal. Erinevused on ka kultuuride vahel. Näiteks olin just Venemaal ja mu naine õpetas mehi, kes ei olnud nõus teda kuulama, nad ei aktsepteerinud teda. Pidin selle grupi üle võtma. Aga näiteks Rootsis on mehed ja naised võrdsed.

Aga millised on teie tundides professionaalsed näitlejad?

Nemad on tavaliselt need, kes kõige rohkem kardavad, sest on hirm harjutuste tegemisel põruda. Ma õpetan näitlejaid ka Hollywoodis ja seal läheb paar tundi aega, et nad saaksid oma egost üle. Saan aru, et nad on kuulsad, aga peame jõudma mõistmisele, et tema on tema ja mina olen mina ning ma olen siin selleks, et tema saaks veelgi paremaks. Ta ei pea olema staar, vaid võib olla lihtsalt inimene – üksnes siis on võimalik koos töötada.

Kui tihti te ise trenni teete?

Iga päev. Tavaliselt hommikul üksi ning õhtul võtan lapse lasteaiast ja treenime koos. Me kas tantsime, teeme joogat või lavavõitlust. Kuna mu naine on tantsija, siis tihti teemegi trenni kõik koos.

Kas teid on tänaval rünnatud ja olete siis enesekaitseks oma oskusi kasutanud?

Seda on mõnel korral tõesti juhtunud. Alguses proovin ründaja(te)ga rääkida. Kui see ei tööta, siis proovin ära minna. Kui ka see ei aita, siis olen pidanud oma oskusi kasutama küll. Hirmu või paanikat mul ei teki.

Minu kaks väga head õpilast otsustasid, et lähevad klubisse ja etendavad seal ühe lavavõitluse stseeni. Ja kuna nad olid tõesti head, siis kõik jäidki uskuma, et toimub päris kaklus. Aga õpilased ei mõelnud kahele turvamehele, kes ei teadnud, et see on näitemäng, ja tulid kaklust lahutama. Asi lõppes õpilaste jaoks üsna halvasti.

Räägin alati, et selline asi on lubamatu. See, mida me teeme, on mõeldud teatrilavale või filmi. Õnneks selliseid asju juhtub harva, kuna lavavõitlusega tegelevad inimesed on targad. On okei, kui sa lähed koju ja näitad õpitut kodustele, aga nende oskustega ei minda tänavale inimesi hirmutama.