N, 26.05.2022

Tillukesed satelliidid püüavad maailma muuta

Kaspar Kütt
, Postimees Juunior reporter
Tillukesed satelliidid püüavad maailma muuta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kuupsatelliite kasutatakse kosmoses mitmel eesmärgil.
Kuupsatelliite kasutatakse kosmoses mitmel eesmärgil. Foto: /NASA/Cover-Images.com/Scanpix

Need on vaevu suuremad kingakarbist. Nende sisse mahub umbes ühe kilogrammi jagu tehnikat ja muid vidinaid. Ometi on kosmoses tiirlevad kuupsatelliidid leidnud kasutusviise, mis üritavad muuta maailma paremaks kohaks.

Kuupsatelliidi ehk CubeSati arendasid California polütehnilise ja Stanfordi ülikooli professorid Jordi Puig-Suari ja Bob Twiggs, kes tahtsid oma tudengitele luua lihtsasti kasutatavat satelliiti, mida nad saaksid ise kosmoses juhtida. See oligi algselt mõeldud ainult õpilastele kasutamiseks, aga aja möödudes märgati väikeste satelliitide suuremat potentsiaali. Kuupsatelliidi mõõdud on 10 x 10 x 10 sentimeetrit ja see mahutab endasse 1,33 kilogrammi jagu vajalikku tehnikat.

Pärast algseid katsetusi saadeti esimesed kuupsatelliidid kosmosesse 2003. aastal. Esialgu kasutati neid eelkõige õpilaste harimiseks ja kosmosest andmete saamiseks. Seejärel hakati nägema satelliitide teisi kasutusviise. Ühe kuupsatelliidi ettevalmistamine ja kosmosesse saatmine võib maksta kuni sada tuhat eurot, mis on tegelikult teiste satelliitidega võrreldes väga odav. Seetõttu ongi nende kasutamine kosmoses väga levinud ja leidub inimesi, kes puhtalt huvi pärast on neid orbiidile saatnud.

Mitmesugused kasutusviisid

Kuupsatelliite kasutatakse tänapäeval mitme eesmärgi täitmiseks. Näiteks Norra valitsus teeb koostööd satelliidifirmaga Planet. See ettevõte kasutab 180 kuupsatelliiti, mis teevad jooksvalt pilte Maa metsadest ja annavad ülevaate metsaraiest. «Norra valitsus jälgib metsaraiet 64 troopilises riigis,» selgitas Planeti tegevjuht Will Marshall. «Oleme kontaktis nende riikide metsandusministeeriumitega, et teada, kus ja millal metsaraie toimub. Vastavalt sellele, mida riik teeb metsaraie takistamiseks, otsustab Norra, kas jagada neile rahalist toetust.»

Veel kasutatakse CubeSati selleks, et jälgida ohustatud loomi. Itaalia ja Keenia tudengid saatsid hiljuti kosmosesse satelliidi WildtrackCube-Simba, mis jälgib loomi ja linde Keenia rahvuspargis. Satelliidi abil saavad tudengid jälgida loomade liikumist, selle info edastavad nad looduspargi töötajatele. Samuti jälgivad satelliidid seda, kas mõni metsik loom on põllumeeste saagile liiga lähedale jõudnud, et talunik saaks vilja loomade eest kaitsta.

Kuupsatelliidid lastakse rakettide pardal kosmosesse.
Kuupsatelliidid lastakse rakettide pardal kosmosesse. Foto: Bill Ingalls

Kuupsatelliidid täidavad erinevaid eesmärke ka kosmoses endas. Mõned satelliidid lastakse kosmosesse selleks, et teeselda kosmoseprügi ja katsetada viise, kuidas seda prügi saaks võimalikult efektiivselt ära koristada. Ümber maakera tiirleb üle 30 000 prügitüki ja nende koristamine on väga vajalik, sest need võivad kosmoselaevu või teisi satelliite ohustada. Satelliite on üritatud suure võrguga kinni püüda, samuti on jaapanlased katsetanud CubeSati püüdmist magnetitega. Mõlemad katsetused on olnud edukad.

Enamjaolt jäävad kuupsatelliidid Maa orbiidile, aga tasapisi hakatakse neid meie planeedist kaugemale saatma. 2018. aastal saatis NASA kaks CubeSati Marsi pinnale, et koguda sealt fotosid ja muud infot. Edaspidi kavatseb NASA saata kuupsatelliite Kuule, et uurida lähemalt Kuu pinnast ja koguda sealt proove. Kõiki neid katsetusi teeb kosmoseagentuur eesmärgiga saata ühel päeval taas Kuu peale inimesi ning kuupsatelliidid mängivad selles suurt rolli.

Eestlased kosmoses

CubeSati andmebaasi kohaselt on alates 1998. aastast kosmossesse lastud üle 3200 tehiskeha ning paljud kuupsatelliidid on olnud riikide esimesed kosmosesse lastud satelliidid. Nende seas on ka Eesti, kes 2013. aastal viis orbiidile ESTCube-1. Satelliidi ehitasid tudengid ja gümnasistid. Oma eluea jooksul suutis ESTCube-1 teha üle 300 pildi kosmosest ning tiirelda 9600 korda ümber Maa.

Tõraveres tutvustati ESTCube-2 satelliiti ja kosmosesse saatmise ajakava.
Tõraveres tutvustati ESTCube-2 satelliiti ja kosmosesse saatmise ajakava. Foto: Margus Ansu

Ühegi kuupsatelliidi elu pole igavene ja sama saatus ootab ka ESTCube-1. Tavaliselt kestavad satelliidid kosmoses kuni kakskümmend aastat, kuni need atmosfääris ära põlevad. Nende eluiga sõltub sellest, kui kõrgele orbiidile need lastakse. ESTCube-1 viimane kontakt Maal asuva juhtimiskeskusega oli 19. mail 2015 ning nüüd on see jäänud orbiidile tiirlema. Ennustatakse, et ESTCube-1 võib lõplikult ära põleda 2038. aastal.

Sel aastal saadetakse kosmosesse ESTCube-2, mis koosneb kolmest kokku ehitatud kuupsatelliidist. Seega on see oma eelkäijast kolm korda suurem. Kui kõik läheb plaanipäraselt, võidakse ESTCube-2 orbiidile saata augustis. Kui ESTCube-2 missioon õnnestub, siis on plaanis minna veelgi kaugemale kosmosesse. ESTCube’i teadlastel on suurem eesmärk ehitada satelliit, mis tiirleks ümber Kuu.

EELKÄIJA JÄLGEDES. Mida tegi orbiidil ära ESTCube-1?

ESTCube-1 veetis orbiidil kaks aastat ning selle aja jooksul oli see:

  • teinud 15 600 tundi tööd kosmoses;
  • teinud 9600 tiiru ümber Maa;
  • pidanud 5000 sidesessiooni juhtimiskeskusega;
  • teinud üle 300 pildi kosmosest;
  • läbinud 423 miljonit kilomeetrit.
Märksõnad
Tagasi üles