Loomaomanikule ⟩ Ilutulestik kahjustab lemmikute tervist

Ilutulestiku järjepidev laskmine on loomadel kahjuks põhjustanud lausa infarkte. Foto: Emica Elvedji/PIXSELL

Möödunud aastal otsustasid mitmed linnad nii Eestis kui ka maailmas, et jätavad traditsioonilised uusaasta ilutulestikud ära. Põhjuseid selleks on mitmeid, aga meie lemmikloomade tervis on üks asi, mis on tänu ilutulestike ärajätmisele parem.

Igal aastavahetusel muretsevad loomaomanikud, et mida teha loomadega siis, kui ilutulestikku lastakse. Kuhu loomad panna, et nad ei läheks endast välja ega hakkaks kartma? Kõige ohutum lahendus oleks muidugi jätta ilutulestikud laskmata, sest need on loomade vaimsele ja füüsilisele tervisele kahjulikud.

Alustame teadusest. Heli valjust mõõdetakse detsibellides (dB), mis mõõdavad heli intensiivsuse muutumist. Lehtede tasane sahin on umbes 20 detsibelli. Üle 85 dB ulatuvaid helisid peetakse juba pika kestuse korral kahjulikuks. Muruniiduk on ligi 100 dB. Üle 120 detsibelli ulatuv heli on juba tervisele ohtlik ning üle 150 dB minnes võib inimese organism kahjustuda. Ilutulestiku heli võib ulatuda lausa 190 detsibellini, mis on lähedal surmavale helivaljusele (200 dB).

Loomade kõrvad on palju tundlikumad kui inimeste omad, mistõttu on ilutulestikud neile veelgi kahjulikumad. Koerte kuulmislävi on inimeste omast kolm korda suurem. Raketipaugud võivad loomade kõrvadele füüsiliselt kahju teha ning mõnel juhul on tekitanud isegi pöördumatuid kuulmiskahjustusi.

Lisaks füüsilistele kahjustustele tekitab ilutulestik loomades vaimset stressi. Pidev kokkupuude lärmakate ja ettearvamatute paukudega tekitab loomas hirmu, mis tulevikus võib viia paaniliste reaktsioonideni valjude helide korral. Loomad võivad endale haiget teha näiteks siis, kui põgenevad paaniliselt paukude ja valgussähvatuste eest.

Ilutulestiku negatiivset mõju loomadele on eriti hästi näha loomaaedades. Loomatalitajad on täheldanud, kuidas näiteks jõehobud ja gepardid lähevad märgatavalt närviliseks. Samuti muutuvad elevandid väga ettearvamatuks ning närilised jooksevad paaniliselt ringi veel minuteid pärast ilutulestiku lõppu.

Suurejooneline ilutulestik Keenia pealinnas Nairobis. Foto: Boniface Muthoni

Ohtlikud kemikaalid

Paugutid ja ilutulestikud on ühtlasi täis mürgiseid aineid. Nende plahvatamisel eralduvad õhku ohtlikud kemikaalid, näiteks peen tolm, mis on sissehingamisel organismile kahjulik. Peen tolm võib süvendada olemasolevaid haiguseid ning põhjustada omakorda teisi. Ilutulestikud on ohtlikud loomadele, kes elavad paugutamiskohtade vahetus läheduses, aga ka kaugemal olevatele, kelleni tuul ohtlikud osakesed kannab.

On veel oht, et loomad võivad alla neelata ilutulestiku ja paugutite jäägid, mis on hooletult vedelema jäetud või mida on võimatu tervenisti üles korjata. Needsamad jäägid võivad ka loomale silma sattuda või nad võivad end platsil, kus on äsja paugutatud, ära põletada.

Juhised loomade aitamiseks

On selge, et ilutulestikust keegi täielikult ei pääse ning aeg-ajalt võime ka ise tahta neid lasta. Seetõttu on välja pakutud mitmeid nõuandeid, kuidas saaks loomadele selle üleelamise võimalikult mugavaks teha.

Koertele soovitatakse leida kodus üks tuba, mis oleks võimalikult vaikne ja mida saaks eelnevalt talle positiivselt mällu treenida. Üks nipp on jätta sinna tuppa koera lemmikmänguasju. Kui ilutulestike aeg on käes, siis koer juba teab, et selles toas on tal ohutum olla ja ta läheb sinna, et keerulise aja möödumist oodata.

Mida rohkem omanik varjab ilutulestikku ja pauke, seda mugavam koeral on. Aknad võiks võimalikult palju kinni katta, et väljast ei oleks näha välgatusi. Kohe kindlasti ei tohi loomi karistada või nende peale karjuda, kui nad kardavad ja on endast väljas.

Kasse on natuke raskem treenida, aga sellegipoolest soovitatakse kodus leida mõned vaiksemad ja pimedamad nurgakesed, kuhu kass saaks end peita, kui ta kardab. Kõige parem on lasta kassil lihtsalt olla, kuna pidev kutsumine võib teda veel rohkem stressi ajada.

HEA TEADA. Igapäevahelide valjuse tasemed

• 10 dB: hingamine,
• 30 dB: sosistamine,
• 50 dB: tavaline vestlus,
• 60 dB: laulmine,
• 80 dB: rong,
• 110 dB: nuttev laps,
• 120 dB: kiirabi sireen,
• 130 dB: automaatrelvast tulistamine,
• 150 dB: raketi õhkutõus,
• 170 dB: lask pumppüssist.

190 dB juures puruneb inimese kuulmekile. Helivaljus üle 200 dB on surmav.