Nõuanded ⟩ Kompostida saab nii toas kui õues

Kompostikast. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Kompostiljon on algatus, mille eesmärk on aidata inimestel leida tee kompostimise juurde ja sellest rõõmu tunda. Selle eestvedaja Anneli Ohvril teab, kuidas ja mida teha või mitte teha. Julgustuseks on teadmine, et kompostides on raske vigu teha, sest loodus tuleb igal juhul appi.

Mis asi on kompost ja mis on komposter?

Kompostimine on orgaanilise aine, näiteks muru, lehtede, puu- ja köögiviljade ning muude toidujäätmete lagundamine bakterite, seente, vihmausside ja teiste mikroorganismide abil väärtuslikuks kompostiks. Mikroorganismide elutegevuse tulemusena võib kompostikastis temperatuur tõusta 50–70 kraadini.

Komposter on kast või anum biojäätmete kompostimiseks. Kompostri võib soetada poest või ise käepärastest vahenditest ehitada. Siin on piiriks vaid fantaasia ning ammendamatuks inspiratsiooniallikaks internet.

Kuidas alustada kompostimisega?

Anneli Ohvril. Foto: Erakogu

Alustuseks tuleb leida kompostile hea koht. Kompostimine on muretum poolvarjulises kohas, otse mulla peal, kuhu üleliigne niiskus saab ära valguda. Kompostikast võiks olla vähemalt ühe kuupmeetri suurune, et kompostimine hästi tööle läheks. Kompostimine on suhteliselt vähenõudlik tegevus, seega suuri ettevalmistusi peale kompostri ehitamise polegi vaja teha.

Soovitatav oleks kohe planeerida vähemalt kahe- või kolmeosaline kompostikast. Nii saab ühe kasti täitudes ja selle valmimist oodates lisada biojäätmeid teise. Kasti esimene pool võiks olla kergesti avatav või ka korruste kaupa avatav – nõnda on hea kompostile segamise, materjali lisamise ja komposti väljavõtmise ajal ligi pääseda. Linnas elades võib reeglina toidujäätmeid kompostida vaid suletud kompostrites. Sel juhul on üks lahendus, et aiajäätmeid kompostitakse lahtises kompostris, toidujäätmete jaoks soetatakse või ehitatakse kinnine komposter.

Läbi tuleb mõelda, kas kasutada komposti vaid ilutaimedel või ka köögitaimedel. Sel juhul võid kaaluda, kas panna köögiviljadele mõeldud komposti vaid puhast, taimemürgivaba biojäädet, samas kui ilutaimedele mõeldud kompostikasti saad vabamalt biojäätmeid lisada, sealhulgas ka intensiivpõllumajanduse jääke, näiteks banaani- või mandariinikoori.

Mida võib komposti panna?

Kõike, mis orgaaniliselt laguneb. Kompostida võib kõiki taimseid jäätmeid aiast – taimepealseid, muruniidet, puulehti, oksi, närtsinud lilli. Samuti taimseid jäätmeid köögist, näiteks puu-, köögi- ja juurvilju, hallitanud leiba ja saia, tee- ja kohvipuru koos filtritega, pehmeid ja niiskeid pabereid, purustatud munakoori, papist munakarpe jne.

Mida komposti panna ei või?

Asju, mis orgaaniliselt ei lagune. Näiteks ei sobi kompostrisse plast, sealhulgas bioplast. Õlisid ja rasvu pole soovitatav lisada, sest need tekitavad õhukindla kihi ning kompostimise protsess aeglustub või peatub. Mikroorganismidele ei meeldi ka liiga happelised toiduained, näiteks sidrunid. Komposti ei tohi panna grillsüsi või -nahka, sest reeglina on need immutatud keemiaga. Sama lugu on ehitusjäätmetega.

Ettevaatlik peab olema haigete taimepealsete või okstega. Nende lisamisel peab tagama, et kompostikasti temperatuur tõuseb piisavalt kõrgele, et haigustekitajad hävineksid.

Prügi lagunemine looduses võtab kümneid aastaid, samal ajal reostab see keskkonda. Foto: Margus Ansu

Miks on tarvis kompostida?

Kompostimisega saab vähendada oma prügikogust kolmandiku kuni poole võrra. Seega on kompostimine ääretult oluline. See on üks lihtsamaid viise, kuidas saame kaasa aidata keskkonna olukorra paranemisele ja ressursside taastamisele. Maailma mullavarud kahanevad üha intensiivsema põllumajanduse, kasvava rahvastiku ja kliimamuutuste tõttu. Kompostimine aitab taastada muldade viljakust, viies mullast võetud toitained sinna tagasi. Biojäätmed on ainus prügiliik, mida inimesed saavad ise kompostides käidelda ja ringlusse viia.

Muuseas näitavad uuringud, et kompostimisega tegelevad inimesed on õnnelikumad ning kogevad vähem ärevust ja depressiooni. Nii ei rõõmusta vaid loodus, vaid me ise ka.

Kas kompostida saavad ka need, kes elavad korteris?

Kompostida saab hästi ka tubastes tingimustes. Üks levinumaid viise on vermikomposter, mis toimib seal elavate ussikeste näol, kes toidujäätmeid tarbides muudavad need viljakaks kompostiks. Kuigi kompostiussidega ei pea iga päev tegelema, on vermikomposter siiski võrdne lemmikloomaga. Ussid vajavad regulaarset «toitmist» ning tihti reisivale või tihedalt restorane külastavale inimesele see pigem ei sobi.

Biojäätmeid saab ümber töödelda ka bokashi-meetodil, mis fermenteerib biojäätmed kinnises ämbris bokashi pulbri abil. Käärimise tulemusel valmib paari nädalaga eeltöödeldud muld, mille võib lisada komposti järelvalmimisse või kaevata otse peenrasse, ja toitev vedelik, mida sobib lahjendatult kasutada väetisena aias ning toataimedel. Bokashi suur pluss on võimalus kompostida ka liha-, kala- ja piimatooteid.

Üha rohkem on saadaval ka elektrilisi kompostreid, mis teevad komposti valmis tundidega. Tihti ei vaja need ka kompostimise kiirendajat, kuid siiski peab arvestama, et elektrilisele kodumasinale omaselt teeb see töötamise ajal häält ning tarbib elektrit. Kuna tegu on kuumkompostimise liigiga, ei ole see muld nii elu- ja toitainerikas kui klassikalise lagunemise puhul.

Kui kortermajas on tegus ühistu, võite kaaluda kompostri soetamist kogu ühistule, olgu see siis keldrikorrusele paigutatav elektriline või komposter õuealale. Kompostimisega saavad kõik väetist oma kodutaimedele ja ilmselt jääb üle ka ümbritseva haljasala turgutamiseks.

Mida teha, et kompost ei haiseks?

Kompost üldjuhul ei haise. Ebameeldiv lõhn viitab sellele, et seal on liiga palju niiskust ja vähe õhku. Sel juhul tuleks lisada kuivi materjale, näiteks kuivi lehti, oksi, paberit, pappi, saepuru, turvast jms ning kompost läbi segada. Haisu vältimiseks tuleb jälgida, et komposti lisatakse n-ö märga ja kuiva materjali vaheldumisi ning parajas tasakaalus. Pealmine kiht peab alati olema kuiv. Kui kompost on kenasti õhutatud ja parajalt niiske, siis ei teki ka ebameeldivat lõhna.

Mida teha, kui kompostihunnikus või -kastis elab rott?

Tihti meelitavad toidujäätmed kohale rotte või ka teisi loomi ja linde. Nende vastu aitab kõige paremini see, kui kompostikast seest vooderdada tiheda metallvõrguga ning pealt kast sulgeda. Nii väldid näriliste ja loomade-lindude ligipääsu kompostikasti.

Millised on põhilised vead, mida kompostimisel tehakse?

Algajad kompostijad kardavad kõige enam haisu teket, mille vastu aitab kuiva materjali lisamine ja komposti segamine. Kuid võib juhtuda, et kompost on liiga kuiv ning seetõttu ei lähe protsess käima. Sellisel juhul tuleb teha täpselt vastupidist – lisada märga kihti, näiteks toidujäätmeid, rohelist muruniidet või kompostikasti kasta.

Kui kompostimaterjali on veel vähe, ei pruugi kastis temperatuur tõusma hakata. Ka sellisel juhul pole vaja muretseda. Madala temperatuuriga võtab kompostimine lihtsalt rohkem aega.

HUVITAVAT. Kui kaua jäätmed looduses lagunevad?

• mähkmed – 500 aastat;
• paber – 2,5 kuud;
• piimapakk – 5 aastat;
• apelsinikoor – 6 kuud;
• sigaretikoni – 10–12 aastat;
• plastpudel – 50–80 aastat;
• kilekott – 10–20 aastat;
• õllepurk – 200–500 aastat;
• isolatsioonimaterjal EPS (penoplast) ilmselt mitte kunagi.

Allikas: Ragnsells