Saame tuttavaks Kaisi joonistab ajaloo koomiksitesse

Jane Saks
, Postimees Juuniori reporter
Copy
Kaisi sõnul on suur tunnustus see, kui talle mittetuttav inimene koomikseid kiidab. Näiteks tegi seda sotsiaalmeedias Kostivere kooli ajalooõpetaja Marko Zanev.
Kaisi sõnul on suur tunnustus see, kui talle mittetuttav inimene koomikseid kiidab. Näiteks tegi seda sotsiaalmeedias Kostivere kooli ajalooõpetaja Marko Zanev. Foto: Sander Ilvest

Keilast pärit Kaisi Pillart (18) tundis ajaloolümpiaadiks valmistudes, et mõned muidu huvitavad teemad on kirja pandud väga keeruliselt. Tal tekkis mõte siduda ajalugu kunstiga just koomiksi näol. Kuna toona polnud Kaisil veel tahvelarvutit, hakkas ta koomikseid joonistama telefonis näpuga, kasutades Ibis Paint X rakendust.

Koomikseid on Kaisi alati armastanud, näiteks «Miki Hiir» ning «Tom ja Jerry» olid lapsena ühed tema lemmikud. Nii on ka huvi kunsti ja joonistamise vastu Kaisit saatnud terve elu. «Vanaema on rääkinud, et kui ma lasteaiast koju jõudsin, ei suutnud jopetki seljast võtta, kui juba joonistama tormasin,» meenutas ta. Sügav huvi kunsti vastu on pannud neiut katsetama erinevaid stiile. Siis keskendus ta kujutavale kunstile ning maalis iga päev õlimaale. «Lõuendeid ja värve hoian nüüd suvekodus ning kodus maalin pigem akrüülvärvidega,» täpsustas Kaisi.

Ajaloo vastu tekkis neiul huvi kohe, kui ainet koolis õpetama hakati, ehk viiendas klassis. Sellele aitas kaasa Keila kooli ajalooõpetaja Allie Vernik, kes viis tunde läbi loominguliselt. «Joonistasime plakateid, A3 paberile koomikseid ning esitlesime neid noorematele õpilastele,» ning nii tekkis Kaisil seos ka ajaloo ja kunsti vahel.

Koomiks koolitööna

Gümnaasiumi lõputööks Tallinna 32. keskkoolis otsustas neiu oma kaks suurt kirge ühendada ning teha valmis koomiks, mille keskmes on Kesk-Aasiast pärit Babur. Kuna koolis Kesk-Aasia ajalugu väga ei õpetata, tuli Kaisil kogu koomiksi sisu ehk toonased ajaloosündmused ise raamatutest välja otsida.

«Koomiksil on 58 lehekülge ning mul kulus selle tegemiseks ikka meeletu aeg,» meenutas neiu. Ka Kaisi vanematele tundus toona 17-aastase neiu idee ulmeline, sest joonistatav koomiksikangelane Babur ei ole just kõige tuntum tegelane ajaloost ning Kesk-Aasia ajalugu ning varauusaeg on rasked teemad. Kaisi nõustus, et teema on keeruline ja tema toonane meetod, sõrmega telefonis joonistamine, oli aeganõudev, kuid jäi enda visioonile kindlaks.

Kuna kõiki ajaloolisi liine ei saa koomiksisse panna, keskendub Kaisi pigem neile, mis ka teda ennast huvitavad. Baburi puhul on põhiteemaks isa ja poja suhted. «Siin on ka lahinguid, kuid põhirõhk on peresuhetel,» selgitas ta. Nimelt leiab Kaisi, et kui keskenduda inimlikele külgedele, saab ajaloolised suurkujud inimestele lähemale tuua. «Mõistes, et 500 aastat tagasi elanud inimene ei olegi minust nii erinev ja meil on palju ühist, on kergem talle kaasa elada,» rääkis Kaisi.

Kaisi ajalooõpetaja Ulla Herkel suunas neiu Baburi koomiksiga õpilaste teadustööde konkursile, kus Kaisi võitiski Argo kirjastuse ja Tartu Ülikooli raamatukogu eriauhinna. Lähiajal on plaanis koos kirjastusega Baburi koomiks ka laiema publiku ette tuua. Selleks tuleb Kaisil koomiks tahvelarvutis ümber joonistada, mis annab võimaluse joonistusi veidi ka täiendada. Enam pole küll tarvis ajaloolistele faktidele keskenduda, kuna see on juba tehtud.

Kaisi koomiksid

«Viikingikuningas Olav» on lugu kuulsast Norra viikingikuningast Olav Tryggvasonist ja tema kuue aasta pikkusest vangipõlvest eestlaste seas. Aastal 991 Maldoni lahinguga algav raamat on täis madinaid, taplusi, sõprust, nalja, teadmisi viikingite ja vanade eestlaste eluolust, sõjapidamisest ja suhetest.

Babur oli kodutu hulkur, kes lõpuks vallutas suure osa Indiast.
Babur oli kodutu hulkur, kes lõpuks vallutas suure osa Indiast. Foto: Sander Ilvest

«Keiser Baburi elust inspireeritud koomiksi» peategelaseks on ammune islami valitseja, Kesk-Aasiast pärit Babur (1483–1530), kes alistas aastal 1526 esimeses Panipati lahingus Ibrahim Lodi väed, pannes sellega aluse Mogulite impeeriumile ning suurmogulite ajastu algusele Indias.

Koomiks on leitav: baburikoomiks.wixsite.com/mysite

Teine suur koomiks

Suvel ostis Kaisi iPadi ning hakkas joonistama teist koomiksit. «Joonistasin nii kodus, vahetunnis kui ka hommikul rongis, kui kooli sõitsin,» ütles neiu. Tema eesmärk oli koomiks, mida saab kasutada lastele ajalugu õpetades. Tänaseks on valmis ka see, 64-leheküljeline koomiks «Viikingikuningas Olav» ning Kaisi kooli ajalooõpetaja Triin Viiron kasutab seda õppematerjalina. «Kui kõnnin ajalooklassist mööda, näen koomiksivirna laual ja siis on küll veider tunne, et mina olen need teinud,» muigas Kaisi.

Üks idee on koomikseid ka tõlkida. «Kuna minu isa on tšehh ja meie kodune keel on inglise keel, on plaanis tõlkida koomiksid mõlemasse keelde. Nii saab ka ajaloo doktorikraadiga tšehhist tädi neid lugeda,» mõtiskles neiu.

Kaisi mõtted liiguvad ka uutele teemadele. Plaanis on rääkida Eesti ajaloost ja tõmmata tähelepanu suurkujudele, kellest väga ei räägita. Kaisi eesmärk on tekitada noortes ajaloohuvi ning teha koomikseid, mis on lõbusad, vaimukad ja samas õpetlikud.

Kui huvitavad faktid, naljakad lookesed ja inimeste elulood jäävad neiule lihtsasti meelde, siis näiteks olümpiaadile minnes tuleb teada kümneid aastaarve, mille õppimiseks tuleb ka Kaisil vaeva näha. «Teen endale mälukaardid kordamisküsimustega, vaatan küsimust ja proovin meenutada vastust,» jagas Kaisi head meetodit.

Koomiksid ei ole aga ainsad ajalooga seotud asjad, millega Kaisi tegeleb. Omajagu aega võtab ajalooolümpiaadideks valmistumine ning kevadel on ees ootamas ka ajaloo riigieksam. «Lisaks joonistasin mõnda aega Keila lehe vahel olevasse noortelehte väikeseid koomiksiribasid koos pisikeste ajalooartiklitega. Siis oli vahepeal küll tunne, et aitab ajaloost, ma ei taha enam midagi teada,» naeris ta.

Kaisi perekonnast ei tegele keegi kunstiga ning neiu kunstihuvi tuli kõigile suure üllatusena.
Kaisi perekonnast ei tegele keegi kunstiga ning neiu kunstihuvi tuli kõigile suure üllatusena. Foto: Sander Ilvest

Mõeldes tulevikule

Hea käega kunstnikult hakati töid tellima, kui ta oli 13-aastane. Sooviti nii sünnipäevakaarte kui ka maale. Toona tegi ta õlimaali, joonistas akvarellide või akrüüliga. «Kui digitaalsele kunstile üle läksin, hakati tellima ka plakateid ja logosid. Selliseid projekte on palju. Tööd on kogu aeg,» kinnitas Kaisi. Näiteks tellis õpetaja Tallinna 32. keskkoolist eelmisel aastal Eesti vabariigi sünnipäevaks logo, mida kasutati kooli virtuaalsel aktusel.

«Öeldi, et tee logo, kus «Eesti 103» võiks peal olla ja ülejäänu mõtle ise,» muigas neiu. Tellimustööde juures eelistab Kaisi tõesti vabadust, kuid tunnistab, et mingi piiritlemine on ikkagi hea. Ta usub, et kui inimesed midagi tellivad, on neil visioon olemas ja kuna mõtteid ei suuda Kaisi lugeda, on hea kliendi ootusi ette teada. Samas teab neiu, et vabadus soosib kunstniku loovust ning suured väljakutsed aitavad tal areneda.

Kaisi tahab kunsti edasi õppima minna, ent ei kavatse ka ajaloo õppimist lõpetada, vaid tahab tulevikus neid suundi ühendada. Nimelt meeldib talle väga ajalugu õpetada. «Kui ma nii intensiivselt kunstiga ei tegeleks, läheksin kindlasti õpetajaks õppima. Aga ma ei välista midagi,» andis ta lootust.

Sõbrapäevik

  • Lemmiktoit: Kynuté knedlíky (Tšehhi rahvustoit)
  • Hingeloom: kass ja pingviin
  • Lemmiktund: ajalugu
  • Lemmikfilm või -seriaal: «Vaimudest viidud» (Spirited Away)
  • Staar või eeskuju: inimesed, kes on mind toetanud

 

Tagasi üles