T, 7.02.2023

Saltod ja hüpped ⟩ Tsirkusekoolis tehakse jõu- ja ilunumbreid

Jane Saks
, Postimees Juuniori reporter
Tsirkusekoolis tehakse jõu- ja ilunumbreid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vaherite tsirkusekooli treening.
Vaherite tsirkusekooli treening. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi poisse näeb tsirkusekoolis vähem kui tüdrukuid, on kahtlemata tegemist huviringiga, kus kasvab jõud, paraneb koordinatsioon ja suureneb painduvus. Beebid koos lapsevanemaga aitab võimlema Vello Vaher, Lembi Vaher annab beebidele treeninguid Tallinnas ja Peetris ning tsirkusekooli laste treeningud toimuvad Tallinnas ja Viimsis õdede Lembi ja Endla Vaheri juhendamisel.

Endla sõnul tuli tsirkusekooli nimi suuresti kahel põhjusel. Esiteks on nad ise tsirkuseperekond ning teiseks on Eestis juba mitmeid akrobaatikakoole. «Me keskendume trennides tsirkuse põhja loomisele, milleks on akrobaatika. Kui akrobaatilisi võimeid pole, siis tsirkust teha ei saa,» kinnitas ta. Lisaks akrobaatikale õpivad noored muu hulgas hularõngaid keerutama ning panevad end proovile nii õhurõngal kui ka žongleerimises.

Trenne teevad algajad edasijõudnutega koos, kuid harjutused pole alati kõigile samad. Üksteise pealt on hea õppida, aga kui mõni asi on raske, siis antakse algajatele kergem harjutus. «Ühte harjutust saab teha nii lihtsamalt kui ka raskemalt,» selgitas Lembi. Näiteks kui algajad alles õpivad hundiratast, siis edasijõudnud proovivad seda teha kas ühe käega, jalavahetusega või hoo pealt sootuks ilma käteta. «Paljud tahavad kohe rippuda ja rõngale ronida, kuid kui lapsel pole kätes jõudu ning ta ei paindu, pole õhurõngale minek veel mõeldav,» rääkis Lembi, kuid kinnitas, et paar aastat ilusti trennis käies jõud ka tuleb.

Tähtis on õppida oma keha tunnetama, et näiteks õhurõngalt alla ei kukuks. Lembi tõi näiteks mänguväljaku, kus lapsed õpivad küll igale poole üles ronima, kuid alla ronides jäävad hätta ja kutsuvad lapsevanema appi. «Tegelikult tuleb õppida ka alla ronima ja sama kehtib õhurõnga puhul. Võib-olla allatulek ongi kõige raskem,» mõtiskles ta.

Treenerid Lembi ja Endla Vaher.
Treenerid Lembi ja Endla Vaher. Foto: Mihkel Maripuu

Lava ei pea olema eesmärk

Perekond Vaherid usuvad, et lapsega peaks võimlema juba beebieast. Trenni võetakse vastu igas vanuses huvilisi ning eraldi katseid trenniga ühinemiseks ei tehta. Nii on ka trennis käivate laste eesmärgid erinevad. Osa lapsi tegeleb aktiivselt mõne teise spordialaga, näiteks ujumise või tennisega, ning tsirkusekoolis käivad mõne korra nädalas lisatrennis. «Akrobaatika arendab koordinatsiooni, mida on igal alal natukene vaja,» märkis Endla. Teised jälle käivad rohkem ja teevad seda põhitrennina.

Kuigi kõikide trennis käivate laste soov ei olegi võistelda, tullakse tsirkusekooli ka eesmärgiga pääseda lavale esinema. «Selleks peab olema painduvust, jõudu, julgust ja tahet esineda, mis võib osutuda päris suureks väljakutseks. Aga eks see vajab ka harjutamist,» kinnitasid treenerid. Üks reegel on, et laval ei tohi näidata seda, mida ei oska. Näiteks kui artist väga ei paindu, tuleb rohkem teha jõuharjutusi ja vastupidi. «Kuigi vaatajale võib tunduda, et laval toimuv on lihtne, siis pärast etendust on artistid ikkagi väsinud,» kinnitas Lembi oma kogemusest.

Tippu jõudmiseks on tarvis alaga tegeleda regulaarselt. See tekitab omamoodi rutiini. Aastaid kergejõustikku ja sportvõimlemist teinud Lembi sõnul vahel noored mõtlevad, et trennides tehakse kogu aeg samu asju, kuid kui akrobaatikas perfektset tirelit või õigesti tõukamist ei oska, ei saa ka saltot teha. «Kui oled mitu aastat trennis käinud, siis ongi rutiin. Saab küll teha erinevaid soojendusi, kuid põhiosa on rutiinne,» lisas ta.

Aastaid kestnud koostöö

Kadri Eskor (16) alustas üheaastasena koos isaga võimlemist Vello Vaheri juures ning kuueselt liitus Lembi ja Endla trennidega. «Kadri on tõesti nagu meie laps,» naeris Endla, kes tänaseks on ka Kadri personaaltreener fitnessis. Kadri kinnitas, et üks tsirkusekoolis käimise põhjus on just seltskond. «Need on minu inimesed ja ma ei kujuta elu nendeta ette,» kinnitas neiu.

Kadri Eskor.
Kadri Eskor. Foto: Mihkel Maripuu

Olgugi et Kadri on pea terve elu trennides käinud, on ka temal harjutusi, mille õnnestumiseks tuleb pingutada. «Näiteks kätelseis ja igasugused toengutele laskumised,» tõi ta näiteid. «Seda suurem on rõõm, kui elemendid lõpuks välja tulevad!»

Aastal 2016 küsis Endla, kas neiu on huvitatud ka fitnessiga tegelemisest, ning sai kohe jaatava vastuse. Kadri alustas laste fitnessis võistlemist ning möödunud aastal jõudis Kadri juunioride klassi ja seetõttu alustas lisaks akrobaatikatrennidele ka jõusaalitrennidega, sest selle aasta maikuus ootavad teda Hispaanias ees akrobaatilise fitnessi Euroopa maailmavõistlused. «EM tähendab aga veelgi rohkem jõusaali ja kava harjutamist, tuleb hakata ka toitumist jälgima,» rääkis Kadri eesootavatest plaanidest.

HEA TEADA. Kaheksa põhjust, miks looma koht ei ole tsirkuselaval:

  • tsirkus ei suuda tagada loomade heaolu;
  • tsirkuses sunnitakse loomi esitama loomuvastaseid trikke;
  • rändtsirkuse loomi transporditakse loomale sobimatutes kastides;
  • tsirkuseloomad kannatavad stressi all;
  • ruumikitsikusest tingitult on loomadel hügieeniprobleemid;
  • tsirkuseloomad võivad olla ebaseaduslikult vabast loodusest püütud;
  • tsirkuseloomade etteastete nägemine loob lastele loomadest vale kujutluspildi;
  • loomade sundimine trikke tegema inimese meelelahutuse nimel on ebaeetiline.

Allikas: MTÜ Loomus

Märksõnad
Tagasi üles