Reportaaž ⟩ Tartu tähetornist näeb otse taevasse

Jane Saks
, Postimees Juuniori reporter
Copy
Martin on umbes 150 cm pikk, seega on näha, et teleskoop on noormehest märksa suurem.
Martin on umbes 150 cm pikk, seega on näha, et teleskoop on noormehest märksa suurem. Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikooli tähetornis sai jaanuari alguses vaadelda taevakehi nii väikese teleskoobiga õuealal kui ka tornis asuva suure Zeissiga. Martin Karro (10) oli tähetornis esimest korda ning kuigi tugeva tuule ja pilvise taeva tõttu Zeissi teleskoopi tookord kasutada ei saanud, nägi Martin Kuud väikese teleskoobiga ikkagi. Kuust ja füüsikast rääkis meile haridusprogrammide kuraator Kärt Soieva.

Tartu Ülikooli tähetorn rajati aastatel 1808–1810 Toomemäe kaguossa, keskaegse piiskopilinnuse asukohale. Omal ajal oli see maailma tähtsamaid astronoomiakeskusi ning on nüüdki Eesti teadusajaloo pärl. Seal uuriti taevast ja tähti kuni aastani 1964, mil loodi uus observatoorium Tõraverre. Vanas tähetornis käivad nüüd koos astronoomiahuvilised ning seal on avatud muuseum.

Tähetornis on üle saja aasta vanune Zeissi teleskoop, millega saab uurida planeete ning Maa kaaslast Kuud. Teadlased ei kasuta seda juba aastaid, kuid astronoomiahuvilised küll. Nii oli ka jaanuari vaatlusõhtute nädal üsna populaarne, kuigi igal õhtul polnud vaatlus võimalik. «Sättisime vaatlusnädala Kuu faasi järgi. Kuud ongi äge vaadelda siis, kui see pole täiskuu, sest siis on varjupiirid ja kraatrid hästi näha. Valgus ja vari mängivad hästi ja neid palja silmaga ei näe, teleskoobiga aga küll,» selgitas Soieva. Paraku ongi Eestis aastas umbes sada ööd, kui saab midagi vaadata. Aga seda suurem on rõõm, kui lõpuks õige vaatlusilm tuleb.

«Eestis on Põhjamaade suurima läbimõõduga teleskoop, mis asub Tõraveres. Võib tekkida küsimus, et miks siis Norra või Rootsi pole suuremat ehitanud. Lihtne vastus on, et nemad ehitavad oma teleskoobid Kanaari saartele, sest seal saab päriselt ka vaadelda. Põhjamaades on selle vaatlusega, nagu on,» selgitas Soieva. Martinile meenus, et lähiajal on neilgi klassiga plaanis Tõraverre sõita, kus hea ilma korral tähti vaadelda.

Vaatlusnädal Tartu tähetornis toimus selge ilmaga tähetorni õuel.
Vaatlusnädal Tartu tähetornis toimus selge ilmaga tähetorni õuel. Foto: Margus Ansu

Vaadelda saab ka Päikest

Soieva arvates on märksa huvitavam vaadata Päikest, mille jaoks on eraldi teleskoop. Nimelt Kuu kraatrite asukoht ei muutu, kuid Päikesel on näha laike ja purskeid, mille arvu on huvitav jälgida. «Kui iga päev Päikest vaadata, on näha, kuidas laigud päev-päevalt muutuvad, aga pursked, mis Päikese ääres tekivad, võivad muutuda tundidega,» selgitas ta.

Kuigi meil ei õnnestunud Zeissi teleskoobiga taevast uudistada, saime võimaluse suurt teleskoopi näha. Teleskoop asub torni tipus, mille põranda saab koos teleskoobiga pöörlema panna. «Tänu teleskoobi suurendusele näeb sellega üsna hästi nii taevakehasid kui ka näiteks udukogusid,» kinnitas Soieva. Vahel küsivad inimesed ka mõne konkreetse objekti kohta ning siis proovitakse see üles leida.

Teleskoobil on mehhanism, mille üleskeeramisel liigub see koos vaadeldava objektiga. Ehk kui ilma mehhanismita sihiksime teleskoobi kuhugi ja jätaksime paigale, siis liiguks vaatluse all olev taevakeha üsna ruttu eest ära. Seda seetõttu, et Maa ju pöörleb. Väga tüütu oleks teleskoopi kogu aeg taevakehaga kaasa keerata. Kuid automaatne mehhanism teeb seda meie eest ning vaatleja saab keskenduda üksnes taevakehale. Martin arvas, et ka tema toa katuseaknast võiks olla päris mugav tähti ja Kuud lähemalt vaadata.

Haridusprogramme igale vanuseastmele

Kärt Soieva viib tähetornis läbi ka haridusprogramme õpilastele. Populaarsed teematunnid räägivad päikesesüsteemist, tähtkujudest ja tähtedest. Soieva ise õpib Tartu Ülikoolis füüsikat. Huvi füüsika vastu kujunes arvatavasti lapsepõlves vaadatud loodusfilmide ja -sarjade põhjal ning suurest lugemishuvist. «Mulle meeldis alati küsida «Miks?». Füüsika on kõige alus, miks asjad toimivad nii, nagu toimivad,» põhjendas ta.

Kärt Soieva on ka astrofotokonkursi projektijuht. Ta julgustab kõiki fotovõistlusel osalema.
Kärt Soieva on ka astrofotokonkursi projektijuht. Ta julgustab kõiki fotovõistlusel osalema. Foto: Margus Ansu

Teematundides annab ta ka ülikooliteadmisi lihtsamal kujul õpilastele edasi. «Tahan rääkida asju, mida koolis ei räägita ja siis lapsed ühendavad koolis õpitu minu jutuga ära,» täpsustas Soieva. Noortel on astronoomia vastu üsna suur huvi ja põhiliselt küsitakse, kas Must auk neelab Maa alla.

«Must auk huvitab lapsi ja see ongi väga põnev teema, mis huvitab mindki,» muigas ta. Aga küsitakse ka väga spetsiifilisi küsimusi, nagu «Kui kaugel on mingi täht?», «Mis on tähe läbimõõt?» või «Milline täht on kõige kuumem?» Vestluste mõte on panna lapsed arutlema. «Neljanda-viienda klassi õpilased ei karda veel, et vastus võib vale olla. Isegi kui nad vastavad valesti, siis see ongi õppimise koht,» usub Soieva.

OSALE SINAGI. Tähetorn kutsub astrofoto konkursile

Tartu tähetorni astrofoto konkursile saab töid saata 15. veebruarini. Fotosid saab esitada kuues kategoorias: kuu, süvataevas, päikesesüsteem, tähistaevas, atmosfäärinähtused, linna astrofotograafia.

Igas kategoorias saab üks osaleja esitada kuni kolm fotot. Tööle tuleb lisada pealkiri ning kuupäev. Fotod peavad olema tehtud 2021. või 2022. aasta jooksul. Osalejaid hinnatakse kolmes vanuserühmas: kuni 12-aastased, 13–18-aastased ning 19-aastased ja vanemad. Iga kategooria kolm parimat saavad auhinna. Uuri lisa www.tahetorn.ut.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles