Lugemishuviline Laura pakub seekord välja kaks judinat tekitavat raamatut õudusjuttude sõpradele. Kolmas teos räägib vana aja koolielust, mida saad enda omaga võrrelda ning miks mitte ka oma vanematelt nende koolimälestuste kohta küsida.
Laura raamatusoovitused ⟩ jubejutud ja vanamoodne kooliaeg
ÕUDUSLOOD. «Rohelise limakolli kättemaks. Eesti lapse uued jubejutud»
- Autorid: Eesti koolilapsed; koostanud: Ilona Martson
- Sihtgrupp: 7-aastased ja vanemad
- Lehekülgede arv: 232
- Ilmumisaasta: 2016
Selle raamatu tegelasteks on kõikvõimalikud olevused, asjad ning nähtused. Teemad ja tegevuspaigad on samuti seinast seina – leidub jubejutte, mille tegevus toimub metsas, koolis, vanaema-vanaisa juures ja ka riidekapis.
Paljud lood on tõsiselt jubedad. Näiteks üks jutt, mille peategelaseks on poiss nimega Hendrik. Ühel hommikul ärkab ta ilma peata! Öösel on pea küljest ära tulnud ning voodi kõrvale kukkunud. Aga kuidagi peab Hendrik ju kooli minema ning siis hakkabki ta lahendust otsima.
Teine õudse lõpuga lugu kõlab nii. Oli kord üks poiss, kellele meeldis väga naerda. Iga asi tundus talle naljakas, kuid ühel päeval läks asi liiale. Ta naeris nii kõvasti, et suu ja nahk rebenesid! Niimoodi naeriski poiss end ribadeks. Siit hoiatus – mitte liiga kõvasti naerda!
Õnneks on lisaks õudusjuttudele ka humoorika varjundi või õnneliku lõpuga hirmsaid lugusid. Näiteks jutt pealkirjaga «Kolistaja riidekapis». Selle peategelaseks on tüdruk, kes õhtul üksinda koju jääb. Aga nagu me kõik teame, on üksi kodus alati natuke kõhe olla. Eriti öösel! Tüdruku vanemad olid just lahkunud, kui riidekapist hakkas kostma kahtlast kolinat. Tüdruk oli väga ehmunud. Ta läks ettevaatlikult kapiust avama ning sai üllatuse osaliseks. Millise, pead ise lugema.
Minu meelest on see väga tore raamat! Selles on palju lühikesi jubejutukesi, mida on hea ajaviiteks lugeda. Eriti äge on see, et autoriteks on Eesti koolilapsed! Iga jutt on natuke omamoodi ning piiriks on igaühe enda fantaasia.
AJAS TAGASI. «Ja kui teile siin ei meeldi...»
- Autorid: Mihkel ja Tanel Tiks
- Sihtgrupp: 13-aastased ja vanemad
- Lehekülgede arv: 294
- Ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 1991)
Oli aasta 1980 ning Kristjan minemas 6. klassi. Valitses sügav nõukogude aeg. Rahaks olid kopikad ja rublad, kuid poest polnudki midagi eriti saada. Koolisüsteem ja õpetajad olid täiesti teistsugused. See raamat räägib sellest, kuidas käis õpilaste elu nõukogude Eestis.
Uue kooliaastaga kaasnesid uutmoodi reeglid. Vahetundide ajal pidi kahekaupa koridoris ringis jalutama. Kooliaasta peale pidi kokku tulema 100 üldkasuliku töö tundi, mis sisaldasid vanapaberi korjamist, klassi koristamist või kooliõue puhastamist. Samuti oli nõutud koolivorm.
Koolis pidi Kristjan hakkama saama kiuslike klassikaaslaste, rangete õpetajate, igapäevaste märkuste ja hoiatustega. Osa õppeaineid ja õppevahendeid olid venekeelsed. Kunstiõpetuses pidi valmistama Venemaad ülistavaid loosungeid ning 1. mai oli kõige tähtsam riigipüha. Vaatamata kõigile vastuolulistele asjadele toimusid ikka ka huviringid ja spordivõistlused. Käidi kinos ja poes. Õpilased muretsesid lõpuhinnete ja täiskasvanud töö pärast.
Kristjani esimene poolaasta polnudki nii halb, kuni päevani, mil juhtus õnnetus. Kuidagi oli Toompeal tekkinud tulekahju levinud Kristjani koolini ja selle maani maha põletanud. Polnud midagi teha, tuli minna teise kooli õppima.
Minu meelest on see üsna huvitav raamat. Selles on hästi välja toodud nõukogude aja ning tänapäeva kooli erinevused. Kõike kirjeldatakse väga detailselt, ka sõnakasutus ja nimed on natuke vanamoodsad. Mulle meeldib, kuidas võrreldakse 80. aastaid praeguse eluga. Palju on muutunud, kuid leidub ka sarnasusi. Ikka on vaja koolis õppida, toimuvad igasugused üritused, vahetunnil peetakse lumesõda jm. Ja nagu raamatus oli kenasti öeldud – lapsed jäävad ikka lasteks, vaatamata riigikorrale ja koolisüsteemile.
HIRMSAD ELUKAD. «Õuduste entsüklopeedia»
- Autorid: Barbara Cox ja Scott Forbes
- Sihtgrupp: 11-aastased ja vanemad
- Lehekülgede arv: 192
- Ilmumisaasta: 2014
Kas sulle meeldivad kummitused, zombid ja libahundid? Sind huvitavad õudusjutud, vanad legendid ja nõidused? Kui jah, on see raamat mõeldud just sulle. «Õuduste entsüklopeedia» on kogumik kõikidest jubedustest ja õudsetest olenditest. Selles on kirjas iga koletise kirjeldus, elupaik ja faktid.
Raamatust leiad populaarseid koletisi, nagu vampiirid, võlurid ja tulnukad, kuid ka vähetuntud elukaid, näiteks mantikoora, harpüia ja Kraken. Entsüklopeediat on lihtne kasutada, sest kõik elukad on teemade järgi sorteeritud. Teemad on näiteks surnuaed, allilm, kõrb ja soo. Väga palju leidub raamatus pildimaterjali ja illustratsioone. Nii värvilisi kui mustvalgeid. Fotod täiendavad juttu ning seetõttu on põnev raamatut lugeda. Lisaks faktidele leidub entsüklopeedias palju ajaloolisi ülesmärkeid. Räägitakse, kuidas vanasti nõidu põletati, vampiire hirmutati, deemoneid tõrjuti ning palju muud jubedat tehti.
Minu lemmikjutt on peatükk maavälistest olenditest ehk tulnukatest. See on põnev ja natuke kõhedust tekitav. Keegi ju täpselt ei tea, kas tulnukad päriselt eksisteerivad või mitte... Ma arvan, see on üks kohutavalt huvitav raamat. See on väga erinev teistest entsüklopeediatest nii sisu kui ka kujunduse poolest. Tänu illustratsioonidele on seda tore ka niisama sirvida.