:format(webp)/nginx/o/2022/02/09/14354820t1hd99c.jpg)
Peaaegu iga päev saab Haabersti jäähallis näha vaatepilti, kus noored liuglevad mängulise kergusega üle jää. Kepid käes, kiivrid peas, uisutatakse igas suunas, kord ühe uisu peal, kord teise. Selline on regulaarne trenn jäähokiklubis HC Panter, kus treenib üle 200 lapse.
Sel korral treenisid koos kolm vanuseklassi, vanustes 14–18. Alguses teevad kõik koos tehnikaharjutusi, mis kestavad pool trenni ajast. Kui oled uisuväljakul võõras (nagu mina), siis tundub täiesti hämmastav, millise kergusega poisid mööda platsi liuglevad. Nad pöörlevad igas suunas metsiku kiirusega ja jäävad vajadusel sekundi pealt seisma. See on täielik enesekindlus oma võimete ja uiskude osas, mis on aastate jooksul mängijatesse treenitud.
Isegi enne trenni algust märkan esimese asjana meeskonnavaimu. Lapsed kõnnivad jäähalli sisse Pantri mütsidega ja ühelgi noorel pole halba tuju. Naeratused on laiad ja elevus on õhus, sest varsti saab väljakul möllu panna. Poisid lähevad riietusruumi, kus muljetada ja end ette valmistada, seejärel sammuvad väljakule. Pooled poistest on punases Pantri vormis ja pooled mustas.
«Mu ainus lootus noorte suhtes on see, et neist kasvaksid normaalsed inimesed,» rääkis noorte peatreener Märt Eerme. «Õpetan neile seda, kuidas omavahel hakkama saada, kuidas käituda ja olla, kuidas iseendast parimat välja pigistada nii trennis kui ka vabal ajal.»
Igal rühmal oma trennid
Vastavalt vanuseklassile on ka trennid natuke erinevad. Kõige vanemad käivad lisaks jõutrenni tegemas, sest jäähoki on jõuline mäng ja tugevamad on hinnas. «Treenime jõudu selleks, et kasvaks natuke kondi peale midagi,» ütles Eerme.
Samal ajal kui noored väljakul usinalt tehnikat harjutavad, on väravavahid oma nurgas ja harjutavad löökide tõrjumist. Lööke tuleb igasuguse tugevusega ning litrid lendavad igasse ilmakaarde. Mõned tõrjed on nii tugevad, et lendavad lausa üle väljakut ümbritsevate klaasseinte.
/nginx/o/2022/02/09/14354821t1hdcf4.jpg)
Kui tehnikaga on ühele poolele saadud, on aeg tõsiseks mänguks. Siiski tuleb arvestada, et vanuseklassid on põhjusega olemas. Ei ole päris nii, et 17-aastased mehehakatised mängivad 13-aastastega, sest nii lihtsalt pole aus. Nooremad mängivad pärast oma väljakupoolel vastamisi ja vanemad oma poolel. Ka treenerid sekkuvad mängu, sest mis nad ikka niisama seisavad, kui saaks pigem paar lööki teha.
Samal ajal kui noored väljakul harjutavad, on kõrval üldkehalist trenni rassinud veel nooremad lapsed. Pärast meie tunnikest jätkuvad trennid veel pikalt õhtusse ning väljakule on oodata kaheksa-aastaseid lapsi. HC Panter ootab klubisse isegi viieaastaseid, kes saavad varakult hokiga pihta hakata.
Head sõbrad väljaspool väljakut
Treeneri õpetused tunduvad olevat väga hästi noortele mõjunud. Jäähoki on küll intensiivne mäng ja emotsioonid võivad kiiresti üle keeda, kuid jäähallis valitseb tugev meeskonnavaim ja sõprus. Kui trennis vastaselt litri kätte saad ja väravasse virutad, või kui pisut liiga jõuliselt vastasele selga lendad, siis ei visata esimese asjana keppi nurka ega hakata rusikatega äsama, vaid klaaritakse asju rahulikult. See on nende enda meeskond ja tiimikaaslased, kellega pole põhjust tülli minna.
«Jäähokis on eeliseks see, et poisid on juba pool tundi enne trenni kohal, et end ette valmistada,» lisab Eerme. Kuna varustuse ja riietumisega läheb aega, veedavad noored rohkem aega koos ja saavad sõbruneda. «Jalgpallis ja korvpallis panevad nad tossud jalga ja kohe väljakule, aga meil võtab see kõik jämedalt öeldes pool tundi enne ja pärast trenni.»
Äärmiselt tähtis on see, et varustus oleks õigesti seadistatud, muidu on oht end vigastada. Vaatamata intensiivsele mängule on vigastuste oht Eerme sõnul väiksem kui paljudel pallialadel. «Jalg- ja korvpallis on mängueelne teipimine ja hüppeliigeste kaitsmine osa spordist, aga meil sellist ohtu ei ole.» Kvaliteetne varustus aitab kaasa mängijate ohutusele.
Kuigi valdav osa Pantritest on poisid, treenib klubis ka käputäis tüdrukuid. Suur osa noortest käib Soomes võistlemas, ning mängud toimuvad peaaegu igal nädalavahetusel. Seal saavad ka tüdrukud mänguaega ja on samamoodi osa meeskonnast nagu kõik teised. Mängukogemus välismaal aitab kaasa ka silmaringi avardamisele.
NOORED RÄÄGIVAD. Kutsusime pärast trenni kõrvale kolm Pantri noort – keskmängija Ander-Hubert Lauri (12), kaitse- ja keskmängija Dominic Luhti (12) ning väravavaht Simon Sildre (13), kes Juuniori pommitavatele küsimustele vastasid.
Mis te täna trennis tegite?
Ander-Hubert: Tegime uisuharjutusi ja pärast seda hakkasime mängima.
Kui tihti teil nädalas trennid toimuvad?
Ander-Hubert: Trennid toimuvad viis korda nädalas, aga sellised, kus me nii tehnikat kui ka mängu teeme, on umbes kaks korda.
Mida olete jäähokitrennis õppinud, mis tuleb ka muus elus kasuks?
Dominic: Meeskonnatööd oleme palju õppinud, samuti oleme palju õppinud teistega suhtlema ja arvestama.
Simon: Õpime ka õiget käitumist, sest meil on reeglid, millega peame arvestama.
/nginx/o/2022/02/09/14354819t1h2f99.jpg)
Kas jäähoki on peamine sport, millega tegelete?
Dominic: Jah. See on ainus sport minu jaoks.
Mis on teie edasised eesmärgid jäähokis?
Simon: Tahaksin esmalt jõuda Eesti koondisesse, aga sealt edasi veelgi kaugemale, näiteks välismaale.