Kaks sarnase nimega, aga ometi väga erineva tähendusega mõistet – astronoomia ja astroloogia – on tuhandeid aastaid inimestele segadust valmistanud. Juunior uuris AHHAA teaduskeskuse peaplanetaristilt Üllar Kivilalt, kuidas neid eristada ja miks on oluline neil vahet teha.
Kumb jääb peale? ⟩ Astronoomia ja astroloogia igavene võitlus
Alustame nimetustest: astronoomia on teadusharu, mis uurib objekte kosmoses ning universumit lähemalt. Erinevalt paljudest teadustest ei ole selle lõpus «-loogia», vaid «-noomia» (nomos ehk seadus). Nimetus «astro» tuleb vanakreeka sõnast astēr (täht).
See väike vahe nimetuses võib olla juba esimene segaduse tekitaja, kuid oluline on siiski teada, et astronoomia on päris teadusharu. Astroloogiat peetakse ebateaduseks – seal vaadeldakse samuti objekte kosmoses, aga neile lisatakse tähendused, millel pole teaduslikku alust.
Astroloogias on levinud seisukoht, et inimese iseloomu ja käitumist mõjutab taevakehade asend tema sünnimomendil. Selle populaarseim näide on horoskoop, mis kujutab taevakehade asendit mingi sündmuse, eelkõige inimese sünni hetkel. Horoskoobid võivad tihti tunduda üllatavalt täpsed, aga nende taga pole siiski kindlat teadust. Nende fenomeni taga peitub selline omapärane nähtus nagu Barnumi laused.
Barnumi laused on kirjutatud umbmääraselt, täpselt sellisena, et paljud inimesed tunneks end selles ära. Nagu näiteks: «sa tunned, et paljud ei austa sinu tööd ega väärtusta sind. Sinus on kasutamata potentsiaali, mille saad enda kasuks pöörata.» Astroloogid on selliste lausete kirjutamise meistrid, kuid paljusid horoskoope ei kirjuta isegi astroloogid, vaid suvalised inimesed.
Ühine ajalugu
Astronoomia ja astroloogia olid päris pikalt üks ja sama õpetus. Astronoomiat kasutati muistsel ajal tähistaeva abil aja arvamiseks, sest see oli parim viis näiteks põllutööde ajastamiseks. Vana-Mesopotaamia ajal tekkis selle kõrvale astroloogia, kus hakati tõlgendama taevas nähtut. «Hakati spekuleerima, kuidas tähtede asend mõjutab näiteks seda, kas mõni kuningas kukub või riik vallutatakse. Astroloogia populaarsus tõusis, sest riigivalitsejad hakkasid seda rohkem kuulama. Neile räägiti, et tähtede seis võib riigi saatust mõjutada,» rääkis Kivila.
Astroloogia ja astronoomia teed läksid lõplikult lahku renessansi ajal 14.–16. sajandil, kui leiutati võimsad teleskoobid, millega sai kaugemale näha kui oma silmaga. Arenesid ka matemaatika ja teadus. Astronoomiast sai loodusteadus, astroloogias uusi arenguid ei toimunud.
Praegu keskendub astronoomia kõige rohkem sellele, kuidas universum tekkis, kuidas on see arenenud ja kuidas sai see selliseks, nagu me seda tänapäeval tunneme. Ühtlasi uuritakse seda, kuidas tekkis päikesesüsteem ja kas kusagil meie läheduses on veel elusolendeid.
Paljud toetuvad igapäevaelus otsuste tegemisel horoskoopidele.
shutterstock.com
Oletustele püstitatud süsteem
Tänapäeval ei puutu astronoomid ja astroloogid eriti kokku. Kivila sõnul on probleemne, et astroloogid on üles ehitanud süsteemi, mis ei põhine küll tõele, aga seda on raske ka ümber lükata. «See tugineb puhtalt oletustele, mistõttu keegi ei saa otseselt öelda, et see on vale. Astroloogid ei tee ühtegi teaduslikku katset, et tõestada, millest nad räägivad, vaid nad lihtsalt oletavad,» seletas ta pentsiku olukorra lahti.
Aga miks siis ikkagi on astroloogia ja horoskoobid nii populaarsed? «Inimesed tahavad, et neil oleks mingisugune kontroll või teadmine selle üle, mis maailmas toimub. Tegelikult ei kontrolli keegi seda, mis nende ümber toimub ja kõik on suhteliselt juhuslik,» rääkis Kivila. «See omakorda hirmutab ja võetakse kinni igasugustest õlekõrtest, mis tekitaks näilist kontrolli maailma üle.»
Kivila sõnul tulevad ka AHHAA keskusesse vahel astroloogiahuvilised. «Tihti nad küsivad, et näita seda tähtkuju, kust mina pärit olen. Siis ma räägin lühidalt astronoomia ja astroloogia vahest ja näitan neile planetaariumis, kus planeedid nende sünnihetkel asusid. Eks nad siis sõltuvalt oma eelsoodumustest on õnnelikud või natuke mossis.»
Niimoodi saab lühidalt kokku võtta astronoomia ja astroloogia erinevuse. Üks on teadus, mis tugineb faktidele ja nähtustele, teine põhineb rohkem oletustel. Seega järgmine kord, kui horoskoopi loed, pea meeles, et surmtõsiselt ei maksa loetut võtta!
TEADMISEKS. Astronoomiaga alustamiseks pole palju vaja
Astronoomiaks ja tähtede vaatamiseks pole vaja teha midagi muud kui õhtuti väljas üles vaadata. Lähemaks vaatluseks ei ole alguses tarvis isegi uhket teleskoopi, vaid piisab oma silmadest. Selge ilmaga saab palja silmaga näha umbes 3000 tähte.
Selge taeva puhul võib juba oma silmaga näha galaktikaid, mis on üle kahe miljoni valgusaasta kaugusel. Binoklitega, mis pole ülemäära kallid, saab vaadelda Kuu kraatreid. Suure tõenäosusega leidub sinugi kodus kuskil kapis või sahtlis binokkel, mida pole ammu kasutatud.