«Taimne teisipäev» soosib toitumises tasakaalu

«Taimne teisipäev» soovitab oma südame tervise heaks vähem liha süüa. Foto: Charlotte Karlsen/Unsplash

«Taimne teisipäev» on rahvatervise kampaania, mis kutsub üles igal teisipäeval sööma taimset toitu, vähendama liha tarbimist ja hoolima oma tervisest. «Taimse teisipäeva» kooliprogrammi koordinaator Karin Kanamäe annab kampaaniast täpsema ülevaate.

Millega tegeleb «Taimne teisipäev»?

Idee sai alguse, kui selgus, et Eesti inimesed söövad umbes kolm korda rohkem liha, kui on meie tervisele hea. Samas puu- ja köögivilju süüakse vähe. Meie eesmärk on viia Eesti elanike toidulaud tasakaalu taimse toidu osakaalu suurendades. Selle saavutamiseks teeme koostööd söögikohtade, toidutootjate ja koolide-lasteaedadega, et taimne toit oleks kõigile kättesaadav, rikkalik ja maitsev.

Miks just teisipäev?

Sest taimne ja teisipäev kõlavad hästi kokku! Põhjus, miks kutsume üles teisipäeval taimset toitu sööma, on lihtne. Palju kergem on eelistada ühel päeval ainult taimset toitu, selle asemel et iga päev ampse lugeda ja muretseda, ega ma liiga palju liha söö. Seda enam, et soovituslik päevane kogus liha on ainult 1–2 tikutoosi suurust tükikest. Tervis tänab sind köögiviljarohke päeva eest!

Kui on soov tarbida rohkem taimset toitu, siis millest võiks alustada?

Kõige lihtsam ongi alustada taimetoidu väljakutsega ning hakata erinevaid toite katsetama. Teine nipp on mõelda, mis toite süüa meeldib, ja asendada neis liha kikerherneste või ubadega. Näiteks kartulisalatit ja hernesuppi saab ilma lihata teha. Minu lemmikud on Bologna kaste tofu või läätsedega ja pilaff punaste ubadega.

«Taimne teisipäev» korraldab taimetoidu väljakutseid. Millised need on?

Taimetoidu väljakutse on kolmenädalane kiirkursus, et õppida tundma taimse toidu maailma. Saadame ka e-kirju retseptisoovitustega. Kõik päevad on temaatilised, näiteks riis, pasta, kartul, hommikusöök jne – kui päeva teema on riis, siis saadame selleks päevaks mitmeid retsepte. Lisaks anname ligipääsu Facebooki gruppi, kuhu saab ükskõik milliste küsimustega pöörduda.

Puuviljadega on hea maiustada. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Milline on piisav kogus puu- ja köögivilju, mida peaksime iga päev sööma?

See kogus võiks olla vähemalt viis peotäit. Kolm nendest võiks olla köögiviljad ja kaks puuviljad.

Kas taimsest toidust kõhu täis saamine on kallis?

Pigem vastupidi. Taimne toit koosneb peamiselt puu-, köögi-, tera- ja kaunviljadest (oad, kikerherned jne). Need toiduained on võrdlemisi odavad, aga annavad kehale palju kasulikke aineid, on maitsvad ning hoiavad kõhu pikalt täis.

Kuidas tekivad toitumisharjumused?

Toitumisharjumused saavad enamasti alguse kodust, sest me kopeerime oma vanemaid ja harjume maitsetega, mida väiksest saati sööme. Selleks et köögiviljade vastu ei tekiks võõrastust ja need tunduksid maitsvad, peab peres olema pidevalt köögiviljarikas toidulaud. Lisaks mõjutab meid naljakal kombel tuhandete aastate tagune aeg, kus sööki nappis ja oli vaja väikesest kogusest toidust kõht võimalikult täis saada. Sellest ajast on kehale jäänud arvamus, et rasvased ja magusad toidud on kõige paremad. Tänapäeva toidukülluses teeb see aga halba, sest isud kutsuvad rasvase poole. Köögiviljades pole aga rasva ega suhkrut. Seetõttu tuleb neid ise teadlikult rohkem süüa ja proovida magusaisule vähem järele anda.

Kuidas välja uurida, kas kool, kus noor õpib, on «Taimse teisipäevaga» liitunud?

Kõigi liitunud koolide ja lasteaedade nimekirja leiab meie kodulehelt www.taimneteisipaev.ee. Kui sinu kool veel ei ole nimekirjas, kirjuta meile. Võtame kooliga ühendust ja anname teada, mis nad liitumisest arvavad.

Lihtsad retseptid kodus proovimiseks

Jogurtikauss

• 200 g taimset maitsestamata jogurtit
• pool viilutatud banaani
• peotäis müslit
• meelepäraseid marju
• maitse järgi magustajat (nt agaavi-, datli- või vahtrasiirupit, kookossuhkrut)

Pane pool jogurtist kaussi või purki, lisa siirupit või suhkrut ja sega läbi. Lisa järgmisena pool marjadest, banaaniviiludest ja müslist, sega läbi. Seejärel lisa teine osa jogurtist ja kaunista ülejäänud lisanditega.

Ürdised ahjuköögiviljad

• 1,5 kg meelepäraseid köögivilju ( kartul, porgand, kaalikas, pastinaak, peet, bataat vms)
• 3 punast sibulat
• 1 küüslauk
• 3 spl õli
• 2,5 tl soola
• meelepäraseid maitseained
• soovi korral maitsepärmi

Pese, koori ja puhasta köögiviljad. Suviseid värskeid vilju pole tarvis koorida. Lõika köögiviljad meelepärasteks tükkideks. Mida kauem viljad küpsevad (peet, porgand), seda väiksemad tee tükid. Puhasta sibulad ja lõika neljaks sektoriks. Puhasta küüslauguküüned, suuremad poolita. Pane kõik viljad suurde kaussi (sobib ka ahjuplaat). Vala köögiviljade hulka õli, sega läbi. Lisa soola ja muid maitseaineid (suitsupaprikat, jahvatatud tšillit, küüslaugusoola vms) ja sega kõik läbi. Soovi korral lisa maitsepärmi ning värskeid või kuivatatud ürte, näiteks tüümiani või rosmariini. Vala köögiviljad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200 kraadi juures 35 minutit, sega 15 minuti järel. Jäta köögiviljad ahju, soojenda ahi 230 kraadini ning küpseta veel 10–15 minutit.

Ahjuköögiviljad fetaga. Foto: Laura Riihelä/”Proua Aedvilja värvilised toidud”

Suvikõrvitsa-kikerhernepasta

• 350 g keetmata pastat
• 500 g suvikõrvitsat
• 1 purk kikerherneid
• 1 purk kookospiima
• 1 suur küüslauguküüs
• 1 spl sojakastet
• 0,5 tl kurkumit
• 0,25 tl suitsupaprika pulbrit
• 1 tl soola
• näpuotsatäis Cayenne’i pipart
• 3 spl maitsepärmi
• praadimiseks õli

Tükelda suvikõrvits ja haki küüslauk. Kuumuta pannil õli, lisa küüslauk ja kuumuta kergelt. Lisa suvikõrvits ja küpseta viis minutit või kuni suvikõrvits on sobiva pehmusega. Pane pasta keema. Kurna ja loputa kikerherned, lisa pannile. Kuumuta segu paar minutit. Lisa kookospiim, sojakaste, kurkum, suitsupaprika, sool ning Cayenne’i pipar. Sega hoolikalt läbi. Kurna pasta ja lisa pannile, sega läbi. Viimaks puista hulka maitsepärmi ja sega veel kord läbi. Vajadusel lisa juurde soola ja vett, et pasta jääks kreemine. Pasta maitseb veelgi paremini järgmisel päeval.

Allikas: taimneteisipäev.ee