Südamesõbrad Loomade sõprus eksisteerib igasugusel kujul

, Postimees Juunior reporter
Copy
Ühe katuse all elades võivad kassid ja koerad omavahel suurteks sõpradeks saada.
Ühe katuse all elades võivad kassid ja koerad omavahel suurteks sõpradeks saada. Foto: Shutterstock

Inimesed ei ole kaugeltki ainsad olendid, kelle vahel saab sõprus olla. Loomadki võivad suuri sõprusi sõlmida nii oma liigikaaslaste kui ka teiste loomadega. Mõnikord saavad sõpradeks isegi loomad, kes muidu üksteist jahiksid. Toome välja mõned näited sellistest sõprustest ja kuidas neid ära tunda.

Kõige tavalisem nähtus võib olemas olla meie enda kodus, nimelt kassi ja koera sõprus. Kuigi kass ja koer on ajalooliselt üksteise vastu olnud, siis kodustatud loomad võivad tihti sõpradeks saada. Kui omanik on loomi korralikult kohelnud ja neid üksteisega korralikult tutvustanud, siis võivad kass ja koer väga hästi läbi saada.

Kuidas säärast sõprust ära tunda? Juba sellega, et nad saavad rahulikult ühe katuse all olla ega ole üksteise vastu agressiivsed. Veel võivad loomad koos magada, mängida ja üksteist puhtaks lakkuda. Samuti võivad nad pika aja peale üksteise kehakeelest aru saada. Kassid ja koerad nuusutavad tihti üksteise ninasid, mis ei ole koertele tavapärane tegevus. Selle õpivad nad kassidelt selgeks, kui loomi piisavalt koos hoida.

Koertel ja kassidel on mitu viisi kiindumuse näitamiseks, seda nii omavahel kui ka inimeste puhul. Näiteks kassid hõõruvad oma pead nende vastu, keda nad usaldavad ja omaks peavad. Koerad lakuvad oma lähedasi, mis on nende viis musi teha.

Äsja sünnitanud kass leidis vanemad kaotanud pardipojad ja võttis nemad enda hoole alla.
Äsja sünnitanud kass leidis vanemad kaotanud pardipojad ja võttis nemad enda hoole alla. Foto: Shutterstock

Musi tegemine on inimeste üks peamine viis kiindumuse näitamiseks, aga seda teevad ka näiteks orangutanid ja kääbusšimpansid. Enamjaolt lastakse loomalastel üsna varakult oma elu peale minna, aga orangutanid hoolitsevad oma poegade eest, kuni nad on umbes 16-aastased. Mis veelgi hullem, uuringud on näidanud, et emased kääbusšimpansid võivad sekkuda oma poegade armuellu ning on kippunud neile ise partnereid välja valima.

Ka teine liik võib sõber olla

Zooloog Aleksei Turovski sõnul tuleb loomade sõprust mõista kui üksteise toetamist ja aitamist, üksteise seltsi nautimist. Kui loomad ei ela koos, siis liikidevaheline sõprus on võrdlemisi haruldane. Siiski on selliseid juhtumeid ette tulnud ja Turovski oskab ühe välja tuua Tallinna loomaaiast.

«Kunagi elasid loomaaias kõrvuti kaamel ja suur antiloop, aga neid eraldas aed. Vaatamata sellele veetsid nad väga palju aega üksteise seltsis. Kuna nad olid mõlemad suured loomad, said nad üle aia üksteist puhastada ja jooksid kõrvuti,» räägib Turovski.

Üle maailma on tuua mitmeid näiteid loomadest, kes küll muidu peaksid vaenlased olema, aga on kuidagi sõpradeks saanud. Näiteks Norras sõbrunesid koer ja rebane, kes sattusid metsas üksteisega kokku. Selle asemel, et kaklusesse sattuda, said loomadest semud ja nüüd jooksevad nad mööda metsa üksteisega võidu.

Sõbrale rohkem toitu

Turovski on olulise asjana ka täheldanud, et loomad lubavad oma sõpradele rohkem kui teistele loomadele. Näiteks kui loomal on suur hunnik toitu silme ees, võib ta oma semule natuke rohkem anda kui teistele kaaslastele. Seda on Turovski näinud ka lindude puhul.

«Rongale jagatakse tihti palju head ja paremat ning tal on palju peidikuid, kuhu ta oma toidu peidab. Kui tuleb kevadine või suvine aeg ning on varahommik, kutsub ronk kaaslasi mängule või lihtsalt seltskonda,» rääkis zooloog. Kutsung kõlab umbes nagu kõrr-klakk!. Kaaslasi võib ilmuda lausa mitme kilomeetri kauguselt ning seejärel võtab ronk oma peidikutest asju ning jagab neid kohaletulnutele. Seda nimetab Turovski sõpruse ilminguks küll.

«Loomal on huvitav siis, kui tal ei ole midagi karta. Ta ei pea ennast kaitsma ja tal on uudishimu mõne põneva asja või olendi vastu, kes läheduses on,» rääkis Turovski veel. Kui loom ei karda teist looma, on sõpruse tekkimine tõenäolisem.

Suurt rolli mängib loomade sõpruses nende vanemlik käitumine. «Loomad tunnevad lapse ära ükskõik mis liigi puhul,» seletas zooloog. Lastel on kindlad näojooned ja tunnused, mis eristavad neid täiskasvanutest. «Olgu selleks inimlaps või tibu, see äratundmine võib loomas aktiveerida tolerantsuse või sallivuse, samuti soovi suhelda ja mängida.»

Tuleb meeles pidada, et loomad on samamoodi sotsiaalsed olendid nagu inimesed ning seetõttu võivadki tekkida ebatavalised sõprused. Olgu nendeks inimeste läheduses või looduses tekkinud sõprused, aga loomad näitavad meile, et igasugune sõprus on võimalik!

Koerast ja elevandist said suured sõbrad.
Koerast ja elevandist said suured sõbrad. Foto: Save Elephants Foundation/Scanpix

VEIDRAD KOOSLUSED. Kes veel on loomariigis sõbraks saanud?

Toome välja mõned veidramad sõbrad, keda on inimeste silmapaarid kohanud.

  • Labrador Bella ja elevant Bubbles elavad koos Ameerika kaitsealas, kus Bella kasutab elevanti tihti hüppelauana.
  • Karu, tiiger ja lõvi päästeti narkomaani käest, kes neid pidevalt kuritarvitas. Traumaatiline kogemus lähendas kolme looma ning nüüd on nad lahutamatud.
  • Kui loodusfotograaf Tanja Askani sattus nägema koos askeldavat jänest ja hirve, võrdles ta nende mängimist multifilmiga «Bambi».
  • Šimpans Anjana võttis enda hoole alla kaks valget tiigrikutsikat, kes jäid emast ilma orkaani ajal. Nüüd hoolitseb ta kutsikate eest kaitsealas.
  • Koer, kel polnud kodu, võeti hoole alla kaitsealasse, kus ta sa kiiresti sõbraks orangutan Suriyaga. Koerad on üldse suured teiste loomade austajad, kuna nad on sõbrunenud ka näiteks tibude, gepardite ja veel paljude loomadega.
Tagasi üles