:format(webp)/nginx/o/2022/02/23/14383657t1h0345.jpg)
Meie ümbruses leidub peaaegu igal pool pakendeid. Kallame endale mahla pakendist ning pigistame hambapastat tuubist, mis on samuti pakendis. Kui oleme need ära kasutanud, siis meil nendega enam midagi teha ei ole. Küll aga leiab neist kasu pakendiringlus, mille abil saavad jäätmetest uued asjad.
Eesti Pakendiringlus on pakendite taaskasutusorganisatsioon, mille eesmärk on luua ja hoida töös üleriigiline pakendite kogumisvõrk, et neid teisel kujul kasutusele saata. Selleks kogutakse pakendid kokku, sorteeritakse ning seejärel saadetakse uuele ringile.
Selleks et pakendiringlus toimiks kiiremini, saame ise kaasa aidata. Tarbijana on meie töö kasutatud pakendid õigesti sorteerida. Kui lihtsalt kogume kõik prügi ühte kotti ja viskame ära, jääb pärast sorteerimiskeskusele väga palju tööd.
Kõiki pakendeid tuleks võimalikult eraldi koguda. Esiteks tuleb kõik biojäätmed (toidujäänused, tee- ja kohvipuru, ka majapidamispaber ja salvrätid) eraldi panna, sest need pakendiringlusesse ei lähe. Seejärel tuleks pakendid jagada kolmeks: paber- ja papp-pakendid, siis klaaspakendid ning lõpuks segapakendid.
Segapakendite sorteerimine pakendikeskuses on üks tegevustest, mida tehakse käsitsi. Esmalt eemaldavad masinad pakenditest klaasi ja metallosad. Järgmisena liiguvad pakendid käsisorteerimisse, kus võetakse välja erinevat tüüpi pakendid. Sinna jõuavad näiteks toidukiled, piimapakid ja veel igasugused pakendid.
Need pakendid, mis pole mõeldud taaskasutuseks või on selleks liiga määrdunud, liiguvad edasi presskonteinerisse ja jõuavad lõpuks Iru elektrijaama. Seal kasutatakse neid energia tootmiseks.
Pakend koosneb mitmest osast
Võta külmkapist jogurtitops. Mõtle, mitmest erinevast osast see koosneb ja mitmeks tükiks seda teha saab. Plastkaas, mis hoiab jogurtit värskena, kui oled kile eemaldanud. Papist ümbris ja veel omakorda tops. Jogurtitops koosneb juba omaette neljast osast ning neid kõiki tuleks eraldi sorteerida.
Sama jogurtitopsi osadest saab metalli, plasti ja vanapaberit, mida kõike saaks eri eesmärkidel uuesti kasutada. Näiteks plasttops ja läbipaistev klaas. Need on mõlemad plastist valmistatud ning see plast läheb lõpuks masinasse, mis selle purustab ja graanuliteks teeb. Valgest plastist graanulitest valmistatakse seejärel näiteks stepsleid ja lüliteid.
:format(webp)/nginx/o/2022/02/23/14383660t1hebbf.jpg)
Aga miks on sorteerimine üldse vajalik? Kuna inimene toodab keskmiselt 400 kilogrammi prügi aastas, on sorteerimine oluline, sest see aitab prügi ringlusesse saata ja sellest omakorda uusi asju toota, ehk materjale saab taaskasutada. Inimese olmejäätmetest moodustavad pakendid umbes 60 protsenti, ehk kokku tekib Eestis aastas umbes 200 000 tonni pakendijäätmeid.
Üks tähtis asi, mis tihti prügi sorteerides meelest läheb, on see, et pakend peaks olema puhas. Mitte küll täiesti plekitu, aga kui jogurtitops on määrdunud, siis tasub see kraani alt läbi lasta, et pakend oleks siiski suhteliselt puhas.
Noored õpetavad vanemaid
«Mulle tundub, et noored on isegi teadlikumad pakendiringlusest ja taaskasutusest,» leiab Eesti ringmajandusettevõtete liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. «Keskkonnasäästlik mõtteviis levib noorte seas päris aktiivselt.»
Mida ta siis soovitab noortele, et ka vanematele põlvkondadele uue generatsiooni õpetused kohale jõuaksid? «Tuleb jälgida, kuidas prügi sorteerimine toimub ja seda ette näidata. Väga tihti saab ju omaenda maja juures prügi õigesti ära anda, et see õigesse konteinerisse satuks.» Kui maja läheduses ei ole õiget konteinerit, võib vaadata leheküljele kuhuviia.ee, mis näitab, kus sinu läheduses asuvad prügikonteinerid.
:format(webp)/nginx/o/2022/02/23/14383661t1h1973.jpg)
Õpetusi prügi sorteerimiseks antakse juba lasteaedades. Lisaks viidi Hiiumaa koolides läbi uudne projekt, kus kõikidesse koolidesse paigutati sortimisjaamad, kuhu koolipere sai oma jäätmeid panna. Koolitundides õpetatakse samuti, kuidas jäätmeid sorteerida.
«Pakendite liigiti kogumine võiks saada igas peres normiks – rohkem pakendeid sorteerimisel viib rohkem pakendeid ringlusesse,» lisas Eesti pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann. «Et asjad liiguksid paremuse suunas, et ringlussevõtt suureneks, peaksid kõik pooled ühiselt samme astuma. Näiteks juba pakendeid disainides võiks silmas pidada praegusi olusid: missuguseid materjale üldse on võimalik tänastes oludes ringlusse võtta.»
JUHISED. Kuidas sorteerida jäätmeid?
Lisaks, kui sul on kasutuskõlblikke asju, mida endal vaja ei lähe (raamatud, riided, töötav elektroonika), võib neid viia näiteks taaskasutuskeskusesse või riidekonteinerisse!
Allikas: kuhuviia.ee