:format(webp)/nginx/o/2022/03/02/14402564t1h3b9e.jpg)
Laevamudeleid ehitati juba umbes 8000 aastat tagasi iidses Mesopotaamias. Mudeleid on ehitatud pea sama kaua kui laevu ise, kuid tänapäeval on nende populaarsus langemas. Vaatamata sellele on Eestis veel tuntud mudeliehitajaid, kelle teoseid on nüüd võimalik Tallinnas Lennusadama näitusel lähemalt vaadata
Väga palju laevamudeleid ehitati vanaajal Vahemere riikides, kus laevaliiklus oli tavapärasest sagedasem. Antiikajal leidus kõige rohkem mudeliehitajaid Egiptuses, kus veesõidukid olid olulisel kohal nii kultuuris kui ka religioonis. Vana-Kreekas näiteks kasutati mudellaevasid ka joogianumatena ning neid pandi haudadesse, et lahkunud saaksid laevad teise maailma kaasa võtta. Laevu tehti enamasti puidust, pronksist, tinast ja savist.
Euroopas hakati laevamudeleid ehitama umbes 12. sajandil, kui kaugel reisil käinud meremehed ehitasid mudeleid nendest laevadest, millega nad seilasid, ning kinkisid neid seejärel kirikutele. Arvati, et see õnnistab laevu ja meremehi. Suuresti ehitati laevamudeleid ilma skeemita ning silma järgi.
Mida enam laevad ise arenesid, seda arenenumaks muutusid ka laevamudelid. Suurbritannia mereväes ehitati laevamudeleid, et näidata, millised päris sõjalaevad välja näeksid. Samuti ehitati mudeleid selleks, et laevaehitust rahaliselt toetanud inimesed näeksid, milline nende finantseeritud toode lõpuks välja näeb.
Ehitamine igavusest
19. sajandil, kui toimusid Napoleoni sõjad prantsuse vägede ja teiste Euroopa riikide vahel, hakkasid paljud vangi võetud meremehed igavusest laevamudeleid ehitama. Need tehti maast leitud puidust ja luutükkidest. Need mudelid osutusid omakorda kunstiks, mida inimestele müüdi.
/nginx/o/2022/03/02/14402567t1ha925.jpg)
Massideni jõudis mudellaevade valmistamine 20. sajandil, kui mudelikomplektid said kättesaadavamaks ja taskukohasemaks. Paljud mudelid tehti plastist, et inimestel oleks lihtsam neid kokku panna. Keerukamad mudelid aga masse ei huvitanud ning need jäeti ikka professionaalide teha.
Tänapäeval on veel sadu tuhandeid entusiaste, kes valmistavad keerukaid laevamudeleid. Noorte seas ei ole nende ehitamine populaarne, aga vanameistrid siiski loodavad, et kunagi hakkavad noored taas mudeleid ehitama.
Vaeva nähes tuleb tulemus
Üks tuntumaid Eesti laevamudelite ehitajaid on Jüri Žurba, kes ehitas oma esimese mudellaeva 1972. aastal. Meisterdamisega alustas ta juba varem, ajal, mil noored suurema osa ajast väljas veetsid. «Olin Nõmme poiss ja seal kogu aeg ehitasime midagi. See oli õuekasvatus, kus kogu aeg sai mingit käsitööd tehtud, taskunuga käes,» rääkis ta.
Praegu on Žurbal töös tema 189. laev. Kodus ta neid siiski ei hoia, sest lihtsalt ruumi pole piisavalt. «Osad läksid muuseumidesse, osad on läinud tellijatele,» seletas vanameister. Žurba näeb, kuidas tänapäeva noored on muutunud ja neil pole enam mahti suuri tegemisi ette võtta. «Meie ajal, kui nägime midagi põnevat, siis küsisime, kuidas see tehti. Tänapäeva noored küsivad, kui palju see maksab. Noored tahavad töö kiiresti valmis saada, aga laeva ehitamine võtab aega,» seletas Žurba.
/nginx/o/2022/03/02/14402565t1hd782.jpg)
Ta jagas nõu, et raske algus tuleb ära kannatada. «Ehitus võib mitu kuud aega võtta, aga kui lõpuks ühe laeva valmis saad, siis tahad juba teist ka teha. Paned selle vee peale ja laev sõidab. Siis tunned, et oled millegagi hakkama saanud.»
Lennusadama näitusel näeb ka kõiksugu vahendeid, mida läheb vaja laevamudelite ehitamiseks. On selge, et see pole lihtne töö, aga kui oma silmaga näed, milliseid võimsaid mudeleid on inimene enda kätega ehitanud, võib tekkida tahtmine ka ise midagi sarnast meisterdada.
MINE VAATAMA. Näitus «Väikesed laevad, suured meistrid»