Lähevad nagu soojad saiad ⟩ Hubane raamatupood saadab raamatud uuele ringile

Maaja Hallik julgustab ostma ka pakitud «pimekohtingu» raamatuid. Tegu on eri žanritest raamatutega, kus ostjal pole teada raamatu pealkiri, kuid välja on toodud kirjeldus. Sobib hästi kingiks ka sõbrale. Foto: Eero Vabamägi

Kasutatud raamatute pood REaD asub Tallinnas, kuid saadab huvilistele raamatuid üle Eesti ka posti teel. Selleks tuleb jälgida poe sotsiaalmeediat, kuhu postitatud raamatud leiavad omaniku põhimõttel «kes ees, see mees», nagu soojad saiad. Juuniori lugejatele tuttav Laura Lehiste (14) külastas vanalinnas asuvat poodi.

Kuna raamatupoes REaD müüakse teisele ringile tulnud raamatuid, tundis Laura huvi, kuidas raamatud poodi satuvad. Tema oletus oli õige – tihti on põhjuseks elukohavahetus, sest kolides sorteerivad inimesed ikka välja esemed, mida uude koju kaasa võtta ei soovi. Kuid on ka neid, kes loevad palju ega taha läbi loetud raamatuid riiulile koguda. Seda eriti romaanide ja juturaamatute puhul, sest erinevalt teatmeteostest neid sageli enam teist korda kätte ei võeta. «Põhiliselt tuuakse raamatud otse poodi, aga mõnel korral olen ka ise järele sõitnud,» sõnas raamatupoe omanik Maaja Hallik.

Mõne poodi jõudnud raamatu sisse on märgitud eelmise omaniku nimi või kirjutatud pühendus. Vahel juhtub, et raamatu vahele on unustatud ka kiri või foto. Hallikule meenus 80ndatel tehtud foto naisest suvila ees. «Vaatasin ja mõtlesin, kes see küll võib olla ja kus ta nüüd on? Teinekord jätangi need raamatu vahele, siis on ka ostjal huvitav ning tal tekib sellega justkui isiklik lugu,» rääkis ta. Põnev on mõelda, et igal poodi jõudnud raamatul on oma lugu, mis elab uue omaniku käes edasi.

Raamatupood ReaD omanik Maaja Hallik. Foto: Eero Vabamägi

Raamatud mitmes keeles

Kuna raamatud ringlevad kiiresti, pole Hallik põhjalikku süsteemi ega andmebaasi loonud. Hubases raamatupoes on raamatud riiulitele paigutatud laiemate teemade kaupa, nagu lasteraamatud, väliskirjandus, kunst, Eesti autorid jne. Lisaks eestikeelsetele raamatutele leiab poest võõrkeelset kirjandust. Kõige enam on raamatuid inglise ja vene keeles, aga ka araabia, ungari, ukraina, poola ja soome keeles. «Neid toovad välismaalased, aga ka eestlased, kes loevad mitmes keeles,» täpsustas Hallik.

Laura meelest oli raamatupoes põnev, kuna valik on suur ja lai. Sama tunnevad teisedki tüdruku eakaaslased, sest suure osa külastajatest moodustavad noored, kes otsivad nii kohustuslikku kirjandust kui ka klassikuid, nagu näiteks Dostojevski, Hemingway, Hugo jt. «Tammsaaret liigub palju ja tema teoseid meil on. Aga näiteks Jaan Krossi raamatud «Kolme katku vahel» või «Keisri hull» liiga kauaks riiulitele seisma ei jää. Samuti Mati Unt, Doris Kareva, Tõnu Õnnepalu müüakse ruttu ära,» nentis Hallik.

Veel on ta märganud, et huvi teatud raamatute vastu käib samas rütmis aastaaegade vaheldumisega. «Kevadel soovitakse aiandusteemalisi raamatud, sügisel raamatuid seentest ning talvel muidugi jõuluraamatuid.» Ennast peab Hallik pigem aeglaseks lugejaks, kellele meeldib «sõnu maitsta», aga mitte raamatuid «neelata». «Olen pigem naudiskleja. Loen ühe peatüki ära, millest jääb hea tunne sisse. Siis istun tükk aega, mõtisklen ja loen edasi,» kirjeldas ta.

Ühe euro raamatulaadad

Raamatupoe sünd kuue aasta eest oli üsna juhuslik, kuid samas oli Hallik just toona otsimas võimalust eneseteostuseks. Nii sattuski ta Hispaanias kasutatud raamatute poodi, kus teda võlus sealne hinnapoliitika. Üks raamat maksis kolm ja neli raamatut kümme eurot. «Antikvariaatides on tavaliselt kõrge hinnaga raamatud, aga mulle meeldis mõte pakkuda tarbekirjandust kättesaadava hinnaga,» meenutas ta. Idee avada sarnaste hindadega pood ka Eestis sai teoks vaid paar kuud hiljem.

ReaDi käis uudistamas Laura Lehiste. Foto: Eero Vabamägi

Esimestel tegutsemisaastatel tundis Hallik pisut hirmu, et mis siis saab, kui inimestel saavad loovutamist ootavad raamatud otsa. Enam ta nii ei mõtle ja korraldab juba aastaid raamatulaatu, kus iga raamat maksab ühe euro. «Esimese raamatulaada tegime poes sees, kuid huvi oli suur ja nüüd toome kõik raamatud hoopis välja,» kirjeldas ta meeleolukaid laatu. Eelmisel aastal sai alguse ka suveprojekt «Raamatugaraaž» Kalamajas, mis peaks uksed avama ka tänavu suvel.

Lisaks raamatute müümisele toimuvad riiulite vahel mitmed kultuurisündmused. Aastate jooksul on korraldatud nii luuleraamatute esitlusi kui ka filmi-, lauamängu- ja lugemisõhtuid. Ka praegu toimub kord nädalas «Lord of the Rings» lugemisõhtu, kus briti noor loeb ingliskeelseid raamatuid ehtsa briti aktsendiga. «Olen avatud kõiksugustele ideedele, kuidas poe ruume kasutada. Äkki soovivad mõned ettevõtlikud noored käima panna lugemisklubi – pakun hea meelega need ruumid ürituse korraldamiseks välja,» tegi Hallik üleskutse.

AJALOOST. «Siuru» lugu

Raamatupood REaD asub Tallinnas aadressil Pikk 34. Täpselt raamatupoe peal, teisel korrusel, asus kunagi kirjanikerühmituse «Siuru» ühe liikme Artur Adsoni korter, kus rühmitus koos käis. Kuna Marie Under oli ainus naisliige, ripub nüüdki raamatupoe seinal just tema portree. «Aga Henrik Visnapuu on kirjutanud luulevärsse just nendest pärnapuudest, mis poe aknast paistavad,» teadis Hallik lisada.