Kultuursed kogemused ⟩ Seiklejate Vennaskond viib noored välismaale

Väliseestlased poseerivad Seiklejate Vennaskonna «Tagasi juurte juurde!» üritusel Eesti lipuga. Foto: Seiklejate vennaskond

Mida teha, kui Eesti jääb sulle pisut väikeseks ja tahad midagi uut proovida? Kui on tungiv soov minna välismaale ja panna oma oskused teises keskkonnas proovile? Üks variant on võtta ühendust Seiklejate Vennaskonnaga, mille eesmärk on saata noori osalema rahvusvahelistes projektides.

Seiklejate Vennaskond sai alguse aastal 2003, kui grupp noori korraldas keskkonnakaitse teemalise noortevahetuse Eestis. Edasi hakkasid nad osalema juba haridusprogrammides välismaal. Alguses kaasati osalejaid tuttavate kaudu, kuid pakutavate võimaluste arv aina suurenes ja nüüdseks saavad kõik huvilised noortevahetusele kandideerida.

See on üks suurimaid taolisi organisatsioone Eestis ning lisaks noorte välismaale saatmisele korraldab Seiklejate Vennaskond koolitusi ja õppeprogramme. Samuti korraldatakse üritusi, mis tõstavad teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest, kaasatusest ja tolerantsusest.

«Saadame noori välismaale põhiliselt Euroopa Liidu haridusprogrammi Erasmus+ kaudu,» rääkis Eleri Paatsi Seiklejate Vennaskonnast. Erasmus+ pakub võimalusi välismaal õppimiseks ja praktikaks, olles avatud kõikidele õpilastele ja noortevahetustele. «Osalejad naasevad kodumaale uute ideede ja kontaktidega ning tihti planeerivad ise uusi tegevusi,» lisas ta.

Kui välismaal reisimine kõlab kallilt, siis suure osa summast katavad Euroopa Liidu programmid. Tihti on majutus, toit ja tegevused tasuta ning tasutakse ka suurem osa reisikuludest.

Noortevahetusel Küproses istutavad noored taimi. Foto: Seiklejate vennaskond

Uute noortega kohtumine

Milline siis noortevahetus välja näeb? «See on 5–21 päeva kestev kohtumine, kus tegevusi viiakse ellu kindla tegevuskava raames. Osaleda saavad noored vanuses 13–30, ning grupile on saatjaks täiskasvanud noortejuht,» seletas Paatsi. See võib toimuda Eestis, mõnes Euroopa liidu riigis või ka kaugemal. Eestlased on noortevahetusega jõudnud ka Türki ja Gruusiasse.

Alguses võib võõras kohas ja võõras keeles hakkamasaamine tunduda hirmus, aga Paatsi sõnul pole põhjust karta. «Nimest ei tasu lasta end heidutada – vahetatakse teadmisi ning oskusi ja saadakse uusi hoiakuid. Noortevahetus ei eelda, et võõrsile minnes pead kedagi ka ise võõrustama. Pigem on tegu rahvusvahelise noortelaagriga.»

Noortevahetuste teemasid on mitmeid ning kunagi ei ole üht kava, mida järgida. Enne kohtumist koostavad noored tegevusplaani valitud teema käsitlemiseks, mis võib hõlmata näiteks töötube, rühmatöid, arutelusid, rollimänge, simulatsioone, tegevusi vabas õhus jne. Noortevahetuse ajal viiakse need plaanid koos ellu. Eelkõige on noortevahetus hea võimalus õppida tundma teisi kultuure ja noori teistest riikidest ning tegeleda just enda jaoks oluliste teemadega.

Selleks et samuti Seiklejate Vennaskonna abil välismaale jõuda, pole vaja teha muud kui kandideerida. «Igas projektis anname teadlikult osa kohti noortele, kel veel rahvusvahelist kogemust pole. Juba paaril korral osalenud noored saavad proovida kätt grupijuhi rollis, kus on võimalus võtta veidi rohkem vastutust,» ütles Paatsi.

Kandideerida saavad kõik noored, ka need, kel on vähem võimalusi. «Meil on kohalikud partnerid, kes on noortega otseses kontaktis. Peamiselt leiavad vähemate võimalustega noored tee meieni nende kaudu. Käime ka ise infoüritusi ja ettekandeid tegemas väiksemates Eestimaa paikades. Tihti teevad meie kaudu käinud noored ise koolis ettekande oma kogemusest ja kaasavad eakaaslasi.»

Üks näide noorte omavahelistest tutvumisõhtutest noortevahetusel Rumeenias. Foto: Seiklejate vennaskond

Vennaskond ise pakub tuge grupijuhtide koolituste ja mentorlusprogrammide kaudu, samuti aitab noortevahetuse korraldajatega kontakti hoida. «Kindlasti ei tasu heituda, kui esimesel korral valituks ei osutu. Mõnes projektis on kandideerijaid palju, aga kohtade arv väike. Tuleb uuesti proovida, sest juba järgmine kord võid osutuda valituks,» seletas Paatsi.

Pikaks ajaks vabatahtlikuks

Kui süda tahab enamat kui lihtsalt noortevahetus, on võimalik Seiklejate Vennaskonnale ka vabatahtlikuna appi minna. Vabatahtlikud lähevad pikemaks ajaks projektidele ning tihti on nende töö sõlmida ka uusi partnerlusi. Näiteks võib minna välismaal mitmeks kuuks appi loomade varjupaika või põllule. «Samuti kaasame noori meie kohalike ürituste planeerimisel ja läbiviimisel. Nad on sillaks info levitamisel ning uute kandideerijate leidmisel, jagades kogemust nii sõbralt sõbrale kui ka messidel ja infoüritustel,» lisas Paatsi.

Vennaskond on paljudele noortele pakkunud eluaegseid mälestusi. «Kõige rohkem südamesse läinud lood on need, kus kellegi elu on tänu projektile muutunud. Tihti panevad mõned vahetuse jooksul kogetud väikesed detailid oma elu ümber mõtestama. Seetõttu võib ette tulla töökoha vahetust või saadakse selgust oma tulevaste õpingute osas,» rääkis Paatsi. «Teinekord leitakse projektist ka sõbrad terveks eluks.»

Lähikuudel on tulemas noortevahetuste pakkumisi Norras, Türgis, Rumeenias, Itaalias ja Saksamaal. Miks peaks siis seda võimalust kasutama? Paatsi võttis asja kokku: «Oma maailmapildi avardamiseks, kogemuste saamiseks ja uute kontaktide loomiseks. Sidemed ja kogemused, mis on projekti ajal saadud, võtad endale kaasa kogu eluks.»

MITMEKÜLGSED. Mida veel teeb Seiklejate Vennaskond?

Vennaskond korraldab ka üritusi, mis pööravad tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele. Nende seas on:

• NOH! liikumine – vihakõne vastane liikumine, mille eesmärk on tõsta ühiskonna teadlikkust vihakõnest;
• talgupäevad – võetakse ette mõned suuremad koristamised, näiteks Prangli saare koristamine ning vaenu õhutava grafiti eemaldamine Tartus;
• «Tagasi juurte juurde!» – väliseestlastele mõeldud üritus, mis tutvustab neile Eestit.

Vaata ka kodulehte www.seiklejad.org.