Suurimad põõnajad ⟩ Kõigil tuleb magada, kasvõi üks silm kinni

Jääkaru pojaga. Foto: Isabel Jauss / Caters News Agency/Scanpix

Inimene vajab keskmiselt kaheksa tundi und, et mõnusalt välja puhata. Lapsed isegi veidi rohkem. Kes on aga loomariigis need, kellele piisab vaid paaritunnisest unest? Või kes armastab magada nagu nott suurema osa päevast?

Ka imetajad magavad selleks, et puhata, taastuda ning uueks päevaks energiat koguda. Loomariik on kirev ning unevajadus sõltub looma vanusest, suurusest, toitumisest, keskkonnast ja selle ohutusest. Uni jaguneb ühe- või mitmefaasiliseks. Näiteks inimene magab tavaliselt öö läbi ehk siis ühekorraga ja pikemalt.

Paljude loomade uneaeg jaguneb aga mitmeks perioodiks, sest nad peavad püsima valvsad, et mitte kellegi saagiks langeda. Korraga saavad nad pikemalt magada siis, kui teavad, et oht on minimaalne.

Napp uneaeg

Üpris vähe und vajavad kaelkirjakud ja elevandid. Kaelkirjak magab umbes neli tundi ning enamasti öösel, kuid teeb vahel ka päeval väikseid uinakuid. Ta võib silma looja lasta nii püstises kui ka pikali asendis. Elevandid magavad mõnikord vaid kaks tundi päevas või on hoopis päevi magamata, kui nad parajasti rändavad. Mõlemad peavad alatasa silma peal hoidma, et kiskjad neid ega nende poegi ei ründaks. Eestis elavatest loomadest vajavad kolme-neljatunnist und veel hobused, hirved, lambad, lehmad ja kitsed. Kaks viimast magavad tavaliselt karjaga koos ning osa loomi püsib ärkvel, et ümbritseval silm peal hoida.

Hobused võivad seistes tukastada, sügavas unes on aga ikka pikali. Foto: Shutterstock

Mitmesugused delfiinid ja hülged ei suudagi sügavasse unne jääda. Uneajal «magab» neil ainult üks ajupool, teine on aga ärkvel ning hoiab ühe silma lahti, et ohte tajuda. Sarnaselt magavad veel linnud. Säärane uni võimaldab neil teha ka pikki rändeid. Liueldes, mil tiibu ei pea nii palju lehvitama, saavad nad hetke tukastada.

Üks silm lahti magavad ka krokodillid, kes hoiavad siis saagil silma peal. Kumbagi silma ei sulge maod, kel pole silmalaugegi. Kui maod parajasti kopsakat suutäit seedivad, võivad nad magada mitu päeva järjest.

Suured magajad

Nii maal kui ka vees suudavad magada morsad ning nõnda keskmiselt 20 tundi ööpäevas. Nad kas lamavad veekogu põhjas, hõljuvad pinnal või toetuvad seisvas asendis millegi vastu. Nad võivad ka kihvad jäätüki külge haakida ja niimoodi magada. Vajadusel võivad aga mitu päeva jutti ujuda ega mõtlegi uinakule.

Suurte põõnajate hulka kuuluvad veel koaalad, laiskloomad (nagu nimigi ütleb!), vöölased, opossumid ja leemurid. Kõik nad armastavad magada 15–20 tundi ööpäevas. Samas veedavad opossumid ülejäänud aja puudel ronides ja hüpates ning leemurid teeb uniseks väga palav kliima. Küllap on nad siis ka magusa uinaku ära teeninud.

Koaala on üks väga unemaias loom. Foto: Arnd Wiegmann

Loomariigis on levinud muidugi ka taliuinakud, kuid neilgi on erinevusi. Taliuinakut teevad nii pruunkarud kui ka nahkhiired ning sel ajal nad suurt midagi ei söö. Nende kehatemperatuur on tavalisest madalam ja ainevahetus aeglasem. Enne uinakut on nad tublisti rasva kogunud, et see aeg üle elada.

Siiski ei maga kumbki mitu kuud järjest. Nahkhiir võib vahel ärgata ja asukohta vahetada ning karugi kiirelt virguda. Viimase energia läheb lisaks veel poegade eest hoolitsemisele. Kuude kaupa talveunes on aga siilid, mõned roomajad ja kahepaiksed, kes on põhimõtteliselt teadvuseta olekus.