Rahatargad noored alustasid investeerimisega juba algklassides

Jane Saks
, Postimees Juuniori reporter
Copy
Nii Keily kui ka Rain leiavad, et investeerimine tekitab ka hasarti.
Nii Keily kui ka Rain leiavad, et investeerimine tekitab ka hasarti. Foto: Konstantin Sednev

Rahatarkus on harjumus, nagu hügieeniharjumused ja tervislikud eluviisid, mida võiksid lapsedki õppida varakult. 7. klassi õpilane Keily (13) ja tema 5. klassis käiv vend Rain Tuttelberg (11) on investeerimisega tegelenud juba neli-viis aastat ning soovitavad kui ühest suust kõigil noortel sellega alustada.

Teie ema Riin Tuttelberg on kirjutanud Eesti esimese lastele mõeldud rahatarkuse raamatu «Tom õpib rahamängu». Millest see räägib?

Keily: See on raamat, mis õpetab rahatarkust. Peategelane Tom õpib erinevate olukordade käigus rahaga ümber käima. Emps vahel ütleb, et kui lapsevanemad ise ka sellest teemast palju ei tea, siis saab laps neid õpetada. Loeb raamatut ja jagab saadud teadmisi ka vanematele. Nii saavad kõik targemaks.

Rain: Raamatus on hästi palju vajalikku, mis on kirjutatud nii, et lastel oleks kerge rahatarkust mõista. Kui emme seda kirjutas, siis ta küsis ka meilt, kas tekst on ikka lapsele mõistetav ja põnev.

Keily: Meie ema usub, et õppimine peaks põnev olema.

Tooge raamatust mõni näide.

Raamat «Tom õpib rahamängu».
Raamat «Tom õpib rahamängu». Foto: Konstantin Sednev

Rain: Tom läks poodi ja ostis kogu sünnaks saadud raha eest veepüssi, komme ja tuulelohe. Veepüssi täitis ta kraaviveega, mis ajas püssi umbe, sest vesi oli sogane. Tuulelohe lendas puu otsa ja seda ta kätte ei saanudki ning kommid sõi ta ära. Raamatu teine tegelane Ellu küsib Tomilt: «Kas sul oli kõiki neid asju vaja või sa tahtsid neid?» Ehk siis mis vahe on väljenditel «mul on vaja» ja «ma tahan».

Kas sõnad nagu fondid, dividendid või aktsiad on teile hästi mõistetavad?

Keily: Alguses ma ei saanud midagi aru, aga dividendidest sain kohe aru, sest see tähendab raha (muigab).

Rain: Minu isa kuulab autos vahel podcast’e ja siis ma kuulan koos temaga. Saadetes kasutatakse rahaga seotud keerulisi sõnu ja ma saan kõigest aru. Ma ei usu, et kõik minu klassikaaslased kõigest aru saaksid. Nii on endal ka uhke tunne, et olen rahatarkuses päris edasijõudnud.

Millal teie investeerimisega alustasite?

Keily: Neli-viis aastat tagasi, kui ema ja isa meid suunasid.

Rain: Nad rääkisid, et raha hakkab ise kasvama ja see tundus huvitav. Tegime koos pangakontod ja valisime fondid, kuhu investeerida.

Kust tuli selleks raha?

Keily: Meie taskurahast. Iga nädal läheb automaatselt pool meie taskurahast investeerimiskontole. Vahepeal paneme sinna ka ise juurde näiteks sünnipäevarahast või kodutöödega teenitud rahast.

Rain: Ise vaatame, kas jätame raha igapäevasteks kulutusteks, tahame säästa või paneme kasvama.

Kas teil on ka eraldi säästukonto?

Keily: Jah! Sinna kogume raha mõne suurema ostu jaoks. Viimati ostsin endale säästukonto raha eest arvuti.

Rain: Säästukonto raha kogun ma sularahas ja praegu panen kõrvale Nintendo mängukonsooli jaoks.

Kas te ei karda, et jääte investeeritud rahast ilma?

Keily: Enamiku ajast ma isegi ei mõtlegi sellele, vaid ikka «yes, raha kasvab!».

Rain: Fondid ja aktsiad toovad pigem raha juurde ja siiani pole suurt langust olnud. Kõige rohkem olen kaotanud vist 20 eurot.

Kas olete seadnud endale ka investeerimise eesmärke?

Keily: Et tulevikus oleks lihtsam – kui on raha vaja, on see olemas. Ma tahan reisida ja maailmas ringi vaadata. Väga tahan Jaapanisse minna, sest mulle nii meeldib see kultuur. Ma võiksin Jaapanist tunde rääkida (naerab). Seni kõige kaugem riik, kus ma käinud olen, on Portugal.

Kas raha mõistlikult kulutamist peab samuti õppima?

Keily: Jaa, muidugi. Muidu saad raha, kulutad kõik ära ja alles ei jää midagi. Selleks peab ennast kontrollima. Aga sellega harjub ära, et täna ostan midagi väikest, et homseks ka raha jääks. Või sel nädalal ei osta midagi, sest siis saan teisel nädalal midagi suuremat osta.

Rain: Tuleb õppida oma kiusatusi taltsutama, mis oli alguses üsna keeruline. Mäletan, et kui sain oma esimese taskuraha, kulutasin kohe esmaspäeval kõik ära.

Noored usuvad, et ka lauamängud saavad rahatarkust õpetada.
Noored usuvad, et ka lauamängud saavad rahatarkust õpetada. Foto: Konstantin Sednev

Mida te raha laenamisest arvate?

Keily: Ma pole eriti kelleltki laenanud.

Rain: Kui mõni sõber jätab raha koju ja ma ostan talle poest midagi ja ütlen, et ta võiks tagasi maksta, siis ta ka maksab. Ühele sõbrale ütlesin, et pole vaja tagasi maksta, mille peale ta vastas, et toob raha homme tagasi. Ja kuigi ma ei tahtnud, oli see tema poolt eeskujulik käitumine.

Kas teil on ka investeerimise eeskujusid?

Rain: Ei ole. Ma tean vaid, et Bill Gatesil on minuga samal päeval sünnipäev.

Keily: Eeskujudeks on ema ja isa.

Kui palju te sõpradega rahast räägite?

Rain: Minu üks klassivend on teistest rohkem rahatark, ta oskab rääkida aktsiatest ja fondidest.

Keily: Vahepeal tuleb see teemaks küll. Kui ütlesin sõpradele, et ma investeerin oma raha, siis üks sõbranna rääkis sellest oma emale ja hakkas ka investeerima.

Miks teised seda siis ei tee?

Rain: Ma olen rahatarkust päris põhjalikult oma sõpradele seletanud, aga nad ei võta õppust.

Keily: Võib-olla pole neil lihtsalt huvi.

Kas raha teeb õnnelikuks?

Keily: Minu meelest teeb küll. Öeldakse küll, et raha ei ole õnneks vaja, aga selle eest saab osta asju ja need teevad mind praegu õnnelikuks. Raha eest saab minna reisile ja ka reisides olen ma õnnelik.

Rain: Filmis «Suvi» ütles üks tegelane, et mida vähem asju, koli ja kraami sul on, seda õnnelikum sa oled. Ma arvan, et see on nii ja naa. Raha tagaajamisega ei tasu ahneks minna ja raha ei tohi kunagi olla eesmärk omaette, vaid raha on vahend, mis aitab õnnelikku elu elada. Kui sul on palju raha, aga pole pere ega sõpru, siis pole võimalik õnnelik olla.

ÜLESKUTSE. Rahatarkuse materjalid sinu kooli

Kui sinu koolis või klassis tuntakse suurt huvi rahatarkuse õpetamise vastu, aga raha materjalide soetamiseks siiski ei õnnestu leida, pange ennast «Tom õpib rahamängu» nimekirja. Rahamängu meeskond aitab otsida koolile toetajaid ja abistajaid. Selleks ei ole vaja teha muud kui paluda õpetajal kirjutada motivatsioonikiri, miks just teie kool peaks materjalide soetamisel abi saama. Kiri tuleb saata eduruut@gmail.com ja pealkirjaks motivatsioonikiri.

Allikas: rahamang.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles