Saame tuttavaks ⟩ Stefanil on mustad ja valged klahvid kontrolli all

Jane Saks
, Postimees Juuniori reporter
Copy
Noor pianist, Tallinna Muusikakeskkooli õpilane Stefan Ilves.
Noor pianist, Tallinna Muusikakeskkooli õpilane Stefan Ilves. Foto: Mihkel Maripuu

Loomult tagasihoidlik, kuid klaveri taga kirglik ja energiast tulvil pianist Stefan Ilves (11) näeb heade tulemuste nimel palju vaeva. Üks noormehe unistustest on olla kunagi hinnatud pianist-klaveripedagoog, kelle juures teised pianistid üle maailma meistrikursustel käivad.

Esimese tõuke klaveriõpinguteks sai Stefan emalt Silvia Ilveselt, kes tegi toona vaid nelja-aastasele poisile ettepaneku pilli õppima asuda. «Mõtlesin, et see oleks küll lahe, kui ma oskaksin klaveril rokilugusid mängida,» meenutas Stefan oma reaktsiooni. Paar aastat hiljem saidki alguse tema klaveriõpingud ning ta omandas pillimängu algteadmised oma vanaema käe all. Klaver lummas Stefanit kohe, mistõttu pole tal olnud põhjust ega soovi instrumenti vahetada. «Ka minu õpetaja Maigi Pakri on öelnud, et olen väga andekas,» tõdes poiss.

Esimesed kolm aastat Tallinna vanalinna hariduskolleegiumis ja nüüd Tallinna muusikakeskoolis õppiv Stefan on esinenud ja võistelnud nii Eestis kui ka välismaal, kuid tunnistas, et enne iga võistlust on ka temal, üsna kogenud pianistil, närv sees. «Ma ei saa seda kuidagi tagasi hoida,» nentis ta. Aga oma väikesed nõksud tal selleks siiski on. Näiteks aitab see, kui Stefan mõtleb oma lähedastele, kes tema esinemist vaatavad. See teadmine tekitab soovi teha veel parem sooritus.

Võistlused veebi teel

Viimastel aastatel on tihti tulnud võistelda hoopis nii, et keegi filmib Stefani klaverimängu ning video tuleb panna näiteks YouTube’i üles. Sedasi osales ta Oskar Stroki nimelisel rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil Lätis, kus tema vanusekategoorias võistles lausa 31 pianisti.

Stefan on proovinud ka ise muusikat kirjutada. Ta ei tee seda arvutiga, vaid klaveri taga istudes ja noote otse noodipaberile kirjutades.
Stefan on proovinud ka ise muusikat kirjutada. Ta ei tee seda arvutiga, vaid klaveri taga istudes ja noote otse noodipaberile kirjutades. Foto: Mihkel Maripuu

«Kui videot tegime, siis pingutasin väga, kuid kui tulemused tulid, olin rahulik,» selgitas ta. Stefani sõnul oli hoopis ema see, kes tulemuste teatamise ajal elevil oli. Ta kutsus poja, et koos tulemusi vaadata ja nähes, et Stefan oli saavutanud lausa grand prix’, hakkas ema suurest rõõmust hüppama.

Kui tegu pole võistlusega, vaid tavalise esinemisega, näiteks koos tšellistidest ema ja vend Tristaniga, on ka Stefanil närv kohe väiksem. Seda peamiselt seetõttu, et enamasti on klaver siis saatjapilliks ja tšellod mängivad soolot. «Ükskord tegime aga vastupidi ehk kolm tšellot, ema, Marcel Johannes Kits ja minu vend, saatsid hoopis mind ja mina olin solist. See oli tore ja tegime sellest ka video,» tuli Stefanil meelde.

Stefani argipäev

Heade tulemuste nimel tuleb palju vaeva näha. Nii ei möödu Stefanil nädalas pea ükski päev ilma klaverit mängimata. Tavaliselt mängib noor pianist n-ö käed soojaks heliredeliga ja siis tuleb harjutada kas esinemise või võistluse repertuaari. Ühed tema lemmikheliloojad on näiteks Ferenc Liszt ja Frederic Chopin. «Mulle meeldivad võimsad, kiired, rasked ja keerulised lood,» täpsustas Stefan.

Mitu tundi Stefan iga päev harjutab, on keeruline öelda, pigem sõltub see konkreetsetest asjaoludest. Tegelikult ei olegi eesmärgiks kindel tundide arv täis mängida, vaid tahe aina paremaks saada.

«Näiteks minu õpetaja kella ei vaata ja nii on minu klaveritunnid kestnud ka kolm tundi jutti,» ütles Stefan. Kui õppimisele tuleb noormehe jaoks täiesti uus lugu, üritab ta alguses seda aeglaselt mõlema käega mängida, et mõista, kui raske teosega on tegu. Keerukamate lugudega tuleb aga harjutada selgeks mõlema käe partii eraldi. «Tavaliselt jäävad mulle lood õnneks kiiresti pähe.»

Lisaks klaverimängule meeldib noormehele lugeda, arvutimänge mängida ja sõpradel külas käia.
Lisaks klaverimängule meeldib noormehele lugeda, arvutimänge mängida ja sõpradel külas käia. Foto: Mihkel Maripuu

Päevadel, kui Stefan klaveri taga ei ole, võib teda kohata hoopis korvpalliväljakul. «Minu isa Kaarel Kraus on kossumees,» rääkis Stefan, kes on juba väiksest peale koos isaga käinud palli korvi viskamas. Ta on proovinud mängida ka jalgpalli, mis mingil ajal meeldis talle korvpallist isegi rohkem, kuid lõpuks jäi ikkagi korvpalli juurde.

«Hea tunne on, kui palli kaugelt korvi viskan,» põhjendas poiss, kes on unistanud ka NBAs mängimisest. Kasvu tõttu võiksid noormehel olla korvpallis head eeldused, kuid NBAsse ta enam saada ei looda. «Ma sain aru, et see polegi nii lihtne ja nüüd on korvpall rohkem mulle hobi eest,» tõdes Stefan.

Sõbrapäevik

  • lemmiktoit: pasta
  • hingeloom: koer
  • lemmiktund: kehaline kasvatus
  • lemmikfilm või -seriaal: «Kadunud 60 sekundiga»
  • staar või eeskuju: Peep Lassmann

SAAVUTUSED. Stefani hiljutised edukamad võistlused:

2021 üleriigiline noorte pianistide konkurss «Eesti kõla X», III A vanuserühm, I preemia;

2021 Tšehhis 54. rahvusvaheline noorte pianistide konkurss «Virtuosi per musica di pianoforte», II vanuserühm, Stefan pääses II vooru ja pälvis žürii diplomi;

2020 üleriigiline noorte pianistide konkurss «Eesti kõla IX», III A vanuserühm, III preemia;

2020 rahvusvaheline noorte pianistide Oskar Stoki nimeline konkurss Lätis, II A vanuserühm, I koht;

2019 üleriigiline noorte pianistide konkurss «Eesti kõla VIII», II A vanuserühm, I preemia;

2019 üle-eestiline konkurss «Parim noor instrumentalist 2019», I vanuserühm, A kategooria, II koht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles