Rööprähkle rõõmsalt koos sõprade või vanematega

RÖÖRi tegijad (vasakult) Michell, Triin ja Ketlin. Foto: Raul Mee

Pirita majandusgümnaasiumi klassiõed Triin Sooäär (18), Ketlin Siidirätsep (17), Michell Kirss (18), Rebecca Parve (18) ja Liisi Helene Taklaja (17) panid pead kokku ja lükkasid käima õpilasfirma, mis aitab kas pereringis või sõpradega kvaliteetaega veeta. Lauamäng RÖÖR on lihtsate reeglitega ning seda saab mängida praktiliselt kõikjal.

Kuidas teie õpilasfirma idee tekkis?

Triin: 2021. aasta suvel nägime artikleid, kus räägiti, et vanemad võiksid lapsega kvaliteetaega veeta, aga kuidas seda teha, ei täpsustatud. Sealt hakkas meil mõte hargnema ja tekkis soov teha midagi, mis aitab ühiskonnas muutust ellu viia või probleemi lahendada.

Kuidas olete õpilasfirmas rollid omavahel jaganud?

Triin: Alguses pidasime üsna tõsiseid vestlusi, kuidas keegi saab oma aega ja oskusi rakendada. Ketlin, Liisi ja Rebecca olid teinud minifirmat ehk siis neil oli kogemus olemas. Michell on müügijuht, sest ta on läbinud erinevaid programme ja saanud teadmisi, mida pole mõtet raisku lasta. Praegu teevad kõik mingil määral kõike, aga igaühel on ikkagi kindel ülesanne, et kõigi oskused ja tugevused saaksid kasutatud.

Õpilasfirma nimi on KVA, aga lauamäng on RÖÖR. Mida need sõnad tähendavad?

Triin: KVA tuleb sõnast kvaliteetaeg, sest meie firma on orienteeritud kvaliteetajale. RÖÖR tuli juhuslikult. Hakkasime toodet trükki saatma, kuid «Kvaliteetaja kaardid» kõlas nii malbelt. Kuna mäng ise on selline, kus samal ajal tehakse kahte asja, siis miks ei võiks mängu nimi olla rööprähklemine, mida me kõik alateadlikult teeme. Nii tuligi ajurünnaku tulemusena sõna RÖÖR.

Õpilasfirma RÖÖR toodab mängukaarte, mida lapsed saaksid koos vanematega mängida. Foto: Raul Mee

Kuidas seletate, mis on kvaliteetaeg?

Ketlin: See on aeg, mille lapsevanem veedab koos lapsega. Ehk siis vanem ei osta mängu lapsele, vaid mängib koos temaga ja pühendab aja lapsele, ilma et samal ajal näiteks nutiseadet vaataks.

Triin: Kooli kontekstis võib see olla ka aeg, mil lapsed päriselt kuulavad üksteist – ka see on kvaliteetaeg.

Kui palju te ise lapsena oma vanematega kvaliteetaega veetsite?

Michell: Mina olen palju veetnud. Me oleme emaga parimad sõbrad, veedame palju aega koos ning saame ülihästi läbi.

Ketlin: Minu vanemad on samuti väga palju aega mulle pühendanud ja teevad seda siiani.

Triin: Ka mina veetsin vanematega palju aega koos, kuid veelgi rohkem koos vanavanematega. Nende jaoks oli kvaliteetaeg hoopis teistsugune.

Veebruari keskel sai RÖÖR õpilasfirmade laadal parima toote tiitli. Kas see tuli teile üllatusena?

Triin: See rõõmusõnum tõesti tuli, mis oli meile suur üllatus ja samas ka märk, et ju teeme ikkagi õiget asja.

Milline on olnud tagasiside teie õpilasfirmale?

Triin: Tagasiside inspireerib ja paneb särama. Näiteks on meieni jõudnud info, et ka täiskasvanud on mänginud RÖÖRi, sest see aitab sisemise lapse välja tuua. Samuti kasutatakse mängu lisaks koolidele, lasteaedadele ja peredele noortekeskustes. Suurim üllatus ongi teadmine, et mängu kasutatakse nii mitmes keskkonnas.

Michell: Laatadel on hästi äge ja kuuleb tihti tagasisidet. Üks küsimus, mida küsitakse, on: «Kas mängul on reeglid?» Kui küsijad kuulevad, et selliseid, mida kindlasti peab jälgima, ei ole, on nad rõõmsad. Veel tuntakse huvi, mis vanusele lauamäng mõeldud on, sest pakendil on kirjas 6–12. Kuid me alati täpsustame, et need sobivad kõigile.

RÖÖRi arutlusküsimused on sellise fookusega, et lapsevanem või õpetaja saab mängides teada ka lapse tunnetest või emotsioonidest. Foto: Raul Mee

Kas lauamäng sobib siis mängimiseks ka noortele omavahel?

Triin: Jah, mäng on loodud ka selle mõttega.

Kas mängus on keegi ka võitja?

Ketlin: Võitjat ei ole.

Triin: Selle võtsime kohe alguses ära, sest võitja ja kaotajaga mängudes kaob osal õpilastel kohe mängusoov ära. Tegu on innovaatilise mänguga, sest alati ei peagi keegi võitma.

Kas RÖÖRi kaardid on ainult eestikeelsed?

Triin: Praegu küll, kuid meilt on küsitud ka soome-, inglis- ja venekeelseid kaarte. Oleks hea, kui sama kaardi peal oleks nii eesti- kui venekeelne tekst, sest siis saab kaartide abil ka keelt õppida. Võimalik, et lähitulevikus teeme selle mõtte teoks.

Millised on KVA järgmised plaanid?

Triin: Hakkame lasteaedadele ja koolidele pakkuma külalistunde, kus on teemaks rööprähklemine. Mis see on, millal seda tasub teha, millal mitte. Või siis räägime, miks on kvaliteetaeg oluline ja kuidas seda sõpradega veeta.

Kas õpilasfirmaga on võimalik ära elada?

Ketlin: Kuna firmat tehes panime ise suure summa sisse, siis nüüd teenime seda vaikselt tagasi. Aga usun, et varsti on võimalik ka kasumit teenida.

Triin: Ma arvan, et õpilasfirma on suur hüppelaud tulevikuks.

HEA TEADA. Kuidas mäng käib?

Esimene mängija võtab ühe kaardi ja loeb ette sinisel poolel oleva tegevuse, mida mõlemad mängijad tegema asuvad. Siis keerab ta sama kaardi teise ehk lilla poole, kus on kirjas arutlusküsimus. Samaaegselt tegevuse tegemisega arutletakse koos paarilisega arutlusküsimuse üle ehk siis tehakse mitut asja korraga ehk rööpräheldakse. Siis võtab teine mängija uue kaardi ning mäng läheb edasi teise tegevuse ja uue arutlusküsimusega. Nii lihtne see ongi!

TUNNUSTUS. Õpilasfirmade laada parim toode

Veebruari keskel korraldas Junior Achievement (JA) Eesti Rocca al Mare ja Kristiine keskustes õpilasfirmade laada, kus osales 245 õpilasfirmat. Kristiine keskuse üheks parimaks laadatooteks valiti lauamäng RÖÖR.

JA Eesti direktor Kersti Loor sõnas, et KVA tegevus- ja arutluskaardid täidavad tähtsat eesmärki – tuua lapsed ja vanemad üksteisele lähemale. «Kiire töötempo ja sotsiaalmeedia on hõivanud suure osa meie päevadest ja paraku on see tulnud pere kvaliteetaja arvelt. Kaarte kasutades saab kasvõi hetkeks võtta aja maha, teha koos midagi toredat, kuulata lapse mõtteid ning arutleda maailma asjade üle,» lisas ta. Noored kasutasid toodet luues ka pereterapeutide ning laste enda abi. «Kuigi mängukaarte ja lauamänge pakuti teisigi, on KVA kaartidel ka tõsisem tähendus ning need aitavad laste ja vanemate kontakti parandada.»

Loor andis nõu õpilasfirmadele, kelle toode on müügivalmis. «Tuleks otsida võimalusi toote müügile saamiseks mõnda kauplusesse ning pakkuda toodet otse sihtrühmale – lastevanematele, näiteks foorumite, lasteaedade, koolide, noortekeskuste jm kohtade kaudu.»