Saame tuttavaks Väle Uku Renek juba naljalt bussist maha ei jää!

Copy
Uku Reneki trennid toimuvad viis korda nädalas ja üks treening kestab keskmiselt 1,5 tundi.
Uku Reneki trennid toimuvad viis korda nädalas ja üks treening kestab keskmiselt 1,5 tundi. Foto: Kristjan Teedema

Kergejõustiklane Uku Renek Kronbergs (17) naljalt juba peatuses lahkuvast bussist maha ei jää, sest noormees on väle jooksja. Möödunud aasta lõpus jooksis ta Kevek rahvusvahelistel võistlustel 800 meetrit ajaga 1.52,86, mis on nii U18 kui ka U20 vanuseklassi Eesti siserekord. Head tulemused on nõudnud ka suuri pingutusi.

Uku Reneki peres on alati olnud reegel, et lisaks koolis käimisele tuleb tegeleda mõne hobiga. Nii ongi noormees käinud nii ujumis-, korvpalli- kui ka jalgpallitrennis. «Olin jalkas keskmängija ehk see, kes peab kõige rohkem jooksma ja ala tegelikult sobis mulle. Pidin aga rohkete vigastuste tõttu loobuma,» meenutas Uku Renek. Rakveres elades käis ta mõnda aega ka kergejõustikutrennis, kus sai aimu, mida jooksmine üldse endast kujutab. «Terve elu olen jooksnud ja see on spordis minu parim külg,» kinnitas ta.

Kümneaastasena kolis Uku Renek Tartusse, kus proovis ka tennist. Kuigi ta suutis seal kiiresti joosta, ei olnud tema löögid nii heal tasemel. Nii läkski ta 11-aastasena uuesti kergejõustikutrenni, millega tegeleb tänaseni. Kui tennisega alustades omab just vanus suurt tähtsust, siis kergejõustikus mitte nii väga. Küll aga on noormehe hea üldfüüsiline vorm olnud tema karjäärile igati toeks.

«Kui oleksin varakult kergejõustikuga alustanud, võinuks olla suurem tõenäosus, et oleksin varakult läbi põlenud, teisele alale läinud või võistlusspordiga lõpparve teinud. Ennustamine on tänamatu töö, aga kui oleksin hiljem alustanud, siis arvatavasti ei oleks ma nii kiiresti oma praegusele tasemele jõudnud,» analüüsis ta.

Suur vaimne pinge

Noore poisina oli kergejõustikuga, eriti jooksmisega alustamine Uku Renekile üsna suur proovikivi, sest trennid tundusid üpris üksluised. Alguses ta praktiliselt võistlustel ei käinud ega tahtnudki, sest pinge ja hirm olid nii suured. «Mäletan, et aastal 2020 toimuvatel U18 talvistel meistrivõistlustel poetasin enne 800 m starti suurest pingest paar pisarat, mis aitas päris palju,» oli ta aus.

Kui ta jõudis kõrgemale tasemele, muutusid trennid huvitavamaks. «Nüüd on just võistlused kõige suurem motivaator minu treeningutel.» Ka on ta õppinud võistluseelse pingega paremini toime tulema. Uku Renek usub, et just võistlus- ja treeningkogemused on aidanud tal leida vaimset tasakaalu, sest eraldi tööd ta sellega teinud ei ole.

Uku Renek eelistab joosta pigem välirajal kahte kui siserajal nelja ringi.
Uku Renek eelistab joosta pigem välirajal kahte kui siserajal nelja ringi. Foto: Kristjan Teedema

Noormeest aitab kujutluspilt võistlusjärgsest õhtust, kui kõik on läbi ja pinge maas. Õhtul enne võistlust proovib ta võimalikult vähe eesolevale mõelda. «Mõni aasta tagasi oli väga keeruline, kui mitte võimatu võistlustele mitte mõelda, aga nüüd suudan isegi rahus magama jääda. Enam võistlus unerežiimi ei mõjuta.» Ka sõpradega videomängude mängimine aitab ärevust vähendada ja mõtted võistlustelt minema juhtida.

Kiired sammud tulevad läbi taktikate

Kuigi Uku Renek võistleb ka 400 meetri jooksus, eelistab ta pigem 800 meetri distantsi. Siiski on mõlemal oma plussid ja miinused. «800 meetrit on vaimselt, 400 meetrit jälle füüsiliselt rängem, sest seal peab terve aja gaas põhjas jooksma. Viimase 150 meetri peal on jalad nii piimhapet täis, et võib tekkida tunne, nagu oleksid jalad lihtsalt kaks lihatükki. Analoogset tunnet ma 800 meetrit joostes nii palju ei tähenda,» võrdles Uku Renek.

Uku Reneki rekordid

Väljas:

  • 400 meetrit 49,30
  • 800 meetrit 1.50,91

Siseruumides:

  • 400 meetrit 49,82
  • 600 meetrit 1.21,38
  • 800 meetrit 1.52,86

Erinevus on ka stardis. 400 meetri stardis ollakse pakkudel ja stardi ajastamine on väga oluline, sest jooksja peab kiiresti kätte saama enda maksimumkiiruse. 800 meetri start toimub püstiseisult ja jooksuga on aega kohaneda, et võtta rajal sisse planeeritud koht. Kui väljas jookseb 400 meetrit igaüks omal rajal, siis 800 meetrit joostes lähevad kõik ühele rajale ja suurt rolli hakkab mängima konkurents. Jooksjat, kes läheb kohe alguses kõige ette, kutsutakse jäneseks. Teised tema taga enamasti mõtlevadki, millal on tark jänesest mööda minna. Ja vaat et kõige tähtsam on jälgida, et ise joostes kogemata rajalt välja ei astuks.

«Kui tahad head 800 meetri aega joosta, siis ongi kaks varianti: kas lähed kohe jäneseks või jooksed kellegi teise tuules,» selgitas Uku Renek, kes pigem ei taha kaasvõistlejaid «vedada». «Täiesti eesotsas on üpris ebamugav, aga ka sel on oma plussid. Ise ees olles saad oma kiirust reguleerida ja keegi ei jää sulle jalgu.» Üldiselt proovib ta kasutada üht tüüpilisemat taktikat ehk jookseb esimese taga ja lõpusirgel läheb temast mööda. «See on enda säästmiseks kõige optimaalsem variant. Kui aga on soov aega joosta, siis pead kohe ette minema. Pole mõtet taha jääda, juhul kui esimesed ei jookse sobiva tempoga.»

Uku Renek ise jookseb aega üsna harva, sest leiab, et igal võimalusel ei ole mõtet täiesti maksimumi anda. See ei ole jätkusuutlik. Siis võibki koha peale joosta. Aega tuleb joosta siis, kui eesmärk on kvalifitseeruda mõnele võistlusele. «Näiteks on minu lähituleviku eesmärk saada Kolumbiasse U20 maailmameistrivõistlustele. Selleks pean ma uuesti jooksma 800 meetrit alla aja 1.51 (Uku isiklik rekord on 1.50,91). Rekordeid jooksen vaid siis, kui neid on millegi jaoks vaja,» täpsustas ta.

Nõuanded noortele

Kergejõustikuga alustavatel noortel soovitab Uku Renek mõista, et ükskõik, mis võistlustel või trennis toimub, siis küll kõik laabub. «Võib tunduda, et mõni võistlus on momendil maailma kõige tähtsam asi, kuid suures pildis see nii ei ole ja kõik on alles ees,» teab ta oma kogemusest. Ka võistluste pärast ei pea noored end alati niivõrd pingestama ja võiks meeles pidada, et positiivne mõtlemine säästab nii ennast kui ka treenerit.

«Muidugi oleneb, mida defineerida riidlemiseks, kuid ma ei mäletagi, et oleksin treenerilt kunagi riielda saanud, sest suudan alati treeningkava täita. Aga kui see peaks juhtuma, tuleks analüüsida, kas riidlemine oli õigustatud,» mõtiskles Uku Renek. «Treeneri õpetussõnu peaks kuulama, kuid üldiselt mitte isiklikult võtma. Nii on mõlemale osapoolele kasulikum.»

Sõbrapäevik

  • lemmiktoit: kartulid kukeseenekastmega ja tiramisu
  • hingeloom: lõvi
  • lemmiktund: keemia
  • lemmikfilm- või seriaal: Disney multifilm «Coco»
  • staar või eeskuju: Rasmus Mägi

KOMMENTAAR. Uku areneb aastast aastasse

treener Ille Kukk

Ille Kukk on Ukut treeninud alates 2018. aastast.
Ille Kukk on Ukut treeninud alates 2018. aastast. Foto: Erakogu

Uku Renek on positiivne, optimistlik, vahva, tore, tubli, viisakas, meeldiv, mõistev, abivalmis, hoolas, andekas, lahe, jutukas, sportlik, otsekohene, hoolikas, tark, töötahteline, järjekindel, sportlik, mõistev, kohusetundlik.

Tema esimesed edukad jooksud olid 2019. aastal U16 meistrivõistluste 800 m jooksus, kus ta saavutas ajaga 2.08,09 teise koha. Siit alustasime rahulikku treeninguterohket teed. Uku areng on toimunud aastast aastasse. Püüame tõsta 400 m jooksu kiirust ning üldist vastupidavust. Sellest tulenevalt paraneb ka 800 m jooksu tulemus. Vahelduseks oleme võtnud võistlusprogrammi krossijooksud ja 1500 m jooksu, mis panevad pingutama ja tahtejõudu kasvatama.

Kuna Uku jätkab õpinguid Nõos, nõuab elamine ühiselamus temalt palju iseseisvust. Kohtume treeningutel kolm-neli korda nädalas, kaks treeningut tuleb tal läbi viia iseseisvalt. Uku tuleb sellega väga hästi toime, ta annab tagasisidet ja hinnangu treeningute kohta. Võistlustel on ta muutunud enesekindlamaks. Uku tugevuseks on kiirus, vastupidavus, oskus kohandada oma tempot ja taktikat vastavalt võistlussituatsioonile.

Tagasi üles