Terviserajad panevad õues liikumisest rõõmu tundma

Terviserajale võib minna ka lihtsalt perega jalutama. Foto: Shutterstock

Eesti terviserajad on loodud selleks, et meil kõigil oleks kodu lähedal võimalik igal aastaajal koos sõprade või perega tasuta sportimas ja liikumas käia. Radade juures on ka jõulinnakuid ja rattaradasid, suuremates kohtades mänguväljakud ja madalseiklusrada.

Värskes õhus liikumine on abiks, kui on tarvis näiteks mõtteid korrastada või muremõtted eemale saada. Looduses liikudes on lihtne unustada nii ajataju kui ka läbitud kilomeetrid. Alles kodus võivad lihased endast pika tee läbimise tõttu märku anda. «Keskmiselt on meil terviserajad 1–3-kilomeetriste ringidega. Suuremates keskustes on ka kuni 25 km pikad matkarajad,» ütles Eesti Terviserajad SA juhataja Alo Lõoke.

Terviseradadel saab liikuda aasta läbi ja päris paljudel radadel on osa ringidest valgustatud. Lisaks kõndimisele saab radadel joosta ning rattaga sõita, talvel ka suusatada. Suuremates keskustes on olemas suusalaenutus ning suvel ratta- ja rulluisulaenutus. Infot, mis võimalused erinevatel radadel on, saab vaadata terviserajad.ee lehelt.

Terviserajale jõudes ootab ees rajakaart. Radadel on ka märgistused, mille abil on lihtne neid läbida ja turvaliselt alguspunkti tagasi jõuda. Foto: Ain Liiva

Üldiselt on igas suuremas linnas ja ka väiksemates kohtades asuvad rajad populaarsed ning kohalikule kogukonnale olulised sportimis- ja liikumiskohad. Rajad, mille lähedal elab palju inimesi, on mõistagi kõige popimad. Tallinnas on nendeks Nõmme-Harku ja Pirita terviserada. «Väga populaarsed on ka Kõrvemaa ja Valgehobusemäe kant. Kõrvemaal käiakse palju suusatamas ja Valgehobusemäel on ka mägi mäesuusatamiseks, lumelauatamiseks ja tuubitamiseks,» täpsustas Lõoke.

Selleks et nii inimesed kui ka radade lähedal elavad loomad ja linnud end hästi tunneksid, tuleb terviseradu külastades käituda samamoodi nagu mujalgi: olla viisakas, tähelepanelik, arvestada teineteisega ja visata praht prügikasti. «Radadel tulekski jälgida, et lihtsalt jalutama minnes ei tohiks kogu rada enda kasutusse võtta, vaid et kiiremini liikujatel oleks võimalik mugavalt mööduda,» juhtis Lõoke tähelepanu.

Talvel saab terviseradadel suusatada-kelgutada. Foto: Mailiis Ollino

Lisaks on loodud hulgaliselt siseterviseradu, et ärgitada inimesi päeva jooksul ka siseruumides, treppidel ja koridorides teadlikult liikuma. «Mitmeid radu oleme loonud koolidesse ja lasteaedadesse, et innustada just lapsi ja noori,» märkis Lõoke.

Siseradadel saab teha haaravaid harjutusi ja mänge ning aineõpet toetavaid tegevusi. Seda ikka selleks, et liikuda oleks lõbus ja põnev! Näiteks saab siseradadel hüpata keksu, mängida trips-traps-trulli, lahendada arvutusülesandeid või läbida takistushüpperada. Kui koolis veel siserada ei ole, võib sellest rääkida oma klassijuhatajale, kes saab pöörduda SA Eesti Terviseradade poole.

OSALE. Kampaania «Terves kehas terve vaib»

Liikumine mõjutab nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Seega on noorte puhul liikumine seotud ka arengu ja paremate õpitulemustega. SA Terviserajad kutsub koolinoori märtsi lõpuni osalema kampaanias «Terves kehas terve vaib», mille eesmärk on noori rohkem õue liikuma kutsuda. Selleks tuleb viia terviserajal läbi mõni ainetund, näiteks kehaline kasvatus või loodusõpetus, teha sellest video või foto ja laadida see hiljemalt 31. märtsiks üles lehele terviserajad.ee/tervevaib/. Kolmele parimale on auhinnaks äge rattaremondipunkt nende koolile.