E, 23.05.2022

Nuputa ja põgene ⟩ Mahajäetud haiglas peidab end noorte loodud põgenemistuba

Kaspar Kütt
, Postimees Juunior reporter
Mahajäetud haiglas peidab end noorte loodud põgenemistuba
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vanas hoones, kus kunagi asus Paide haiglahoone, on nüüd põgenemistuba.
Vanas hoones, kus kunagi asus Paide haiglahoone, on nüüd põgenemistuba. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Paides mööda Pärnu tänavat kõndides jääb silma kummaline vanamoeline maja. See pole mahajäetud maja, vaid vana haiglahoone, milles askeldavad hoopis neli aktiivset Paide gümnaasiumi noort, kes peavad seal Wittensteini põgenemistuba.

Hanna Tedre (18), Kevin Kinev (18), Sandra Perillus (17) ja Renne Ploom (19) panid pead ja käed kokku ning ehitasid vaid paari kuuga keset Paidet asuvasse hoonesse kolm põgenemistuba. Külastaja saab valida, kas tahab olla psühhopaadi röövitud, hullude eriarstide vastuvõtul või surnukuuris mõrvamüsteeriumit lahendav hing.

Kevin oli parasjagu tegemas oma uurimistööd Järvamaa muuseumi teadusjuhi Ründo Mültsiga, kes pakkus talle vaba maja Pärnu tänaval, kuhu võiks midagi põnevat ehitada. Pärast lühikest mõtlemisaega kutsus Kevin Hanna, Sandra ja Renne ka kampa ning nad jõudsid otsusele, et ehitavad majja põgenemistoad.

Wittensteini põgenemistoa meeskond. Vasakult paremale Kevin, Renne, Hanna, Sandra.
Wittensteini põgenemistoa meeskond. Vasakult paremale Kevin, Renne, Hanna, Sandra. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kõik põgenemistoad on ehitud igasuguste põnevate masinate ja kaunistustega, mille leidmine ja kohaletoomine pidi olema paras peavalu. On ehtsaid meditsiinipudeleid, hambaarstitool ja haiglavoodid. Lisaks nendele on veel hulgaliselt vidinaid ja vahendeid, mis teevad põgenemistubadest ehtsa kogemuse. Kuidas need kõik noorteni jõudsid? «Hästi suureks toeks on olnud Wittensteini ajakeskus ja Järvamaa muuseum, kes olid meile näiteks transpordiga abiks,» ütles Hanna.

«Kuna meil oli üsna väike eelarve, siis tubade sisustus on suuresti tasuta saadud. Panime Facebooki kuulutuse üles, et meil on igasuguseid asju vaja, ja niimoodi toodi meile palju varustust,» mainis Kevin. Lisaks kuulutustele tuhniti läbi enda kodud ja kaltsukad, et sobilikke asju leida.

Tegelevad kooli kõrvalt

Kooli kõrvalt põgenemistoaga tegeleda on olnud üsna raske, aga noored leiavad ikka selleks vajaliku aja. «Kui me sellega alustasime, siis oli just karantiiniaeg ning distantsõpe, kui oli natuke rohkem vaba aega,» rääkis Renne. «Nüüd on pisut keerulisem, kuna mitmed meist hakkavad gümnaasiumi lõpetama. Aga juba on meie fookus suvel, kui kooli ei ole ja saame rohkem põgenemistoaga tegeleda.»

Põgenemistuba on lahti alati, kui selleks on vajadus. Soovitatav on kohale tulla alates 14. eluaastast. Enamasti on uksed avatud hommikul kella 11st kuni 20ni ja noored jõuavad vajadusel klientidega kompromissini, mis kell nad soovivad tulla ja kauaks jääda.

Ehitustöö alguses olid noored väga põnevil, sest neile anti sisustada terve vana maja. «See oli tore aeg, kui panime hommikul muusika käima ja koristasime koos. Väga tore oli koos maja ehitada ja sisustada,» rääkis Renne. Kevin meenutas suviseid ehituspäevi: «Tegime mitut asja korraga, pahteldasime seinu, värvisime ja tassisime asju, paigutasime neid oma kohtadele. Üldiselt tulime kusagil 10–11 paiku ja lahkusime nelja-viie ajal.»

Seinu ehivad ka plakatid ja pildid, mis tutvustavad haigla tegutsemisaegasid.
Seinu ehivad ka plakatid ja pildid, mis tutvustavad haigla tegutsemisaegasid. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

«Kambavaimu tekkimine oli üks väga hea asi. Aga üleüldse on põgenemistoa ülalpidamine arendanud mind inimesena ja aidanud edasi, alustades meediaga suhtlemisest ja lõpetades juhendamisega,» mõtiskles Kevin.

Noortele meeldib rõõm, mis külastajatest kiirgab pärast seda, kui nad on mõne mõistatuse ära lahendanud ja toast pääsenud. Nad on põgenejatele ajaliseks piiriks seadnud 60 minutit, et toast pääseda, aga tavaliselt saadakse vabaks natuke kiiremini. Kui vaja, antakse paar minutit juurde ka, et klient pettununa ei lahkuks.

Edasised plaanid

Põgenemistoa ülalpidamine on raske, ent tuleb kasuks. «Nagu ettevõtmistega kaasas käib, siis mingit raha oleme ikka teeninud. See ei ole nüüd iga kuu suur summa, aga nii-öelda kommiraha saame ikka kätte,» rääkis Kevin.

Üks kõige raskematest osadest põgenemistubade ehitamisel on olnud mõistatuste väljamõtlemine. «Raske oli välja mõelda, kuidas inimene jõuab mingite lahendusteni. Selleks pidime ikka mitu korda läbi proovima erinevaid lahendusi ja mõistatusi,» meenutas Hanna.

Purgid ja meditsiinipudelid on ehtsad, jäänukid ajast, kui majas veel haigla tegutses.
Purgid ja meditsiinipudelid on ehtsad, jäänukid ajast, kui majas veel haigla tegutses. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Elu liigub siiski oma rada pidi ja noored peavad eluga samuti edasi minema. Kevin läheb pärast gümnaasiumit ajateenistusse ning Hanna ja Renne liiguvad samuti Paidest kaugemale. Seega otsitakse just praegu uusi noori, kes saaksid koos Sandraga põgenemistuba edasi arendada. Noored plaanivad kandideerimisvooru, et leida just õiged edasikäijad.

Hiljuti said Wittensteini põgenemistoa noored ka suure au osaliseks. Nimelt valis haridus- ja teadusministeerium nende algatuse aasta noorte teoks. Tiitel tuli noortele suure üllatusena. «See, et meid märgati ja tunnustati just üle-eestiliselt, oli suur au,» kinnitas Sandra. «Sa näed, et seda, mida oled teinud, tunnustatakse ja see on hea tunne,» lisas Hanna.

PINGELINE. Mis asi on põgenemistuba?

Põgenemistuba on seiklusmängude liik, milles mängija või mängijate meeskond peab lahendama mõistatusi, täitma eesmärke ja ülesandeid, et toast põgeneda.

  • enamasti on meeskonnas 2–4 inimest;
  • põgenemiseks on aega antud tavaliselt 60–75 minutit;
  • tavaliselt on põgenemistoad varustatud kaamerate ja raadiosaatjatega, et lahendajad saaksid mängujuhiga kontaktis olla;
  • vihjed võivad olla toas ükskõik kus;
  • levinud temaatikad on näiteks haiglad, vanglast põgenemine, hullumajad, laevakajutid ja lennukid.

Allikas: pogenemistoad.ee

 
Märksõnad
Tagasi üles