Saame tuttavaks ⟩ Super-Mare ei jäta kedagi hätta!

Mare Parve valiti äsja TORE aasta tugiõpilaseeskujuks. Foto: Marianne Loorents

Rakvere reaalgümnaasiumi õpilane Mare Parve (17) on aastaid olnud aktiivne TORE tugiõpilane, suvekoolides osaleja ning nõuandja noorematele. Õpilasesinduse presidendina aitab ta ka oma koolis noorte elu huvitavamaks muuta. Nüüd sai ta oma tubli tegevuse eest tunnustuse.

Pälvisid hiljuti TORE aasta tugiõpilaseeskuju tiitli. Kuidas sind sellest teavitati ja mis mõtted sul siis olid?

Tegelikult istusin kohapeal konverentsil, kus hakati jagama TORE päikeste tiitleid. Istusime parima sõbraga kõrvuti ja tegin isegi nalja, et mõtle, kui ma saaksin selle. Siis kuulutatigi välja võitja ja mõtlesin, et oota, kas ma nüüd päriselt saingi? Läksin seda vastu võtma ja see oli minu jaoks suur üllatus. Aga sel hetkel vaatasin läinud aastale tagasi ja sain aru, et olen tegelikult ka midagi ära teinud ja teised on seda tähele pannud.

Mida see tunnustus sulle tähendab?

Eks see on ikka eriline, sest ma väärtustan TORE tegevust väga, pean seda oluliseks ja kasulikuks. See tähendab minu jaoks ka seda, et olen saanud TORE tegevust kuidagi edasi anda. See innustab mind edasi tegutsema ja üritama midagi veel rohkemat ära korraldada.

Kuidas TORE üldse sinu ellu tuli?

See juhtus poolkogemata. Vaatasin, et mul on peale kooli üsna palju vaba aega ja võiks ju midagi teha. Algul liitusin õpilasesindusega ja mõtlesin, et äkki mul veel pole TORE jaoks aega. Järgmisel aastal tuli jälle meie klassi TORE tutvustus. Läksingi kohale ja vaatasin, et kas see on ikka päris see, mida ma ootasin. Aga kui koolitused läksid käima ja inimesed sõbrunesid, sain aru, et see on täitsa minu koht.

HEA TEADA. Mis on TORE?

Lühend TORE tähendab tugiõpilaste oma ringi Eestis. TORE ühing koolitab tugiõpilasi, kes oskaksid koolis kaasõpilastele abiks või sõbraks olla, vajadusel tõrjutud õpilasi toetada või konfliktidesse sekkuda, noorte ja täiskasvanutega koostööd teha. Kõik see parandab suhtlust ning loob turvalisema koolielu. TORE tegutseb ligi 70 koolis üle Eesti. Vaata lisa www.tore.ee.

Kui palju oled praegu veel TORE tegevustega seotud?

Sel õppeaastal läks niimoodi, et ma ei saa koolis TORE ringis käia, sest tunniplaan on kehv. Aga üritan ikka end kursis hoida, mis seal toimub. Ja kui tuleb kuskilt mõni TORE kutse, üritan ikka kohal olla. Näiteks kui toimub peale kooli mõni üritus, siis ikka püüan pildis püsida.

Mida tugiõpilase roll sulle tähendab?

Ma vaatan seda niimoodi, et mina sain sealt midagi kasulikku ja õppisin ära lihtsa igapäevapsühholoogia. Seda pole küll juhtunud, et keegi võõras oleks koolis minult abi küsinud. Aga mida me hästi palju saame teha, on oma elus, sõpradega ja pereringis neid teadmisi kasutada. See on aidanud lahendada probleeme ja teinud suhtluse palju lihtsamaks.

Kas oled ise ka õpitu käigus kuidagi muutunud?

Ma olen kogu aeg olnud esineja, aga TORE alguses ma ei julgenud veel nii palju teiste ees rääkida või ennast avada. Aga mida aeg edasi, seda rohkem hakkasin end avama ja mul polnud enam üldse esinemishirmu. Nüüd saangi vabalt minna klassi, kooli või võõra seltskonna ette, tunda end vabalt ja rääkida sellest, mida ma mõtlen või pean oluliseks.

Sinu kooli TORE juhendaja Ele ütleb sinu kohta vahel Super-Mare. Miks see nii on?

Arvan, et Ele näeb, et kui on vaja midagi ära teha, siis mina olen see, kes haarab härjal sarvist ja hakkab sellega tegelema. Isegi kui see proovikivi tundub natuke raske, siis mina ei taha kedagi hätta jätta ja tahan ikka, et kõigil oleks hea. Olen selle tiitliga nõus!

Mare leiab, et koolielu võiks olla lõbus ning vahetundide ajal võiks ühiselt aega veeta ja liikuda. Foto: Marianne Loorents

Sa oled oma koolis ka õpilasesinduse president. Kuidas see teekond on läinud?

Õpilasesinduses olen olnud ühe aasta kauem kui TOREs, nii et kuus aastat. See oli nagu tasakesi redelist üles ronimine. Esimesel aastal natuke tegin midagi, järgmisel aastal rohkem ja siis veel aina rohkem ja rohkem. Nüüd ongi seal kõik minu korraldada. Vahepeal käib küll veidi üle jõu, aga näen, et jälle on midagi, mida ma saan ära teha ja mis teeb koolielu natuke paremaks. See kõik on minu jaoks eneseteostus.

Mis tegevusi olete sel õppeaastal õpilasesindusega teinud?

Sügisel on meil suur üritus teadlaste öö, kus kõik õpilased tulevad õhtuti kooli. Meie tööks jäi kooli kaunistamine ja töötoa läbiviimine. See tähendas ikka korralikult planeerimist, aga saime kõigega hakkama. Iga päev tegeleme koolis väikeste tegevustega, et õpilased saaksid liikuda. Meil on pallivahetunnid, tantsuvahetunnid, liikumisharjutused ja head tuju tekitavad üritused, nagu stiilipäevad, et anda õpilastele natuke vaheldust, motivatsiooni ja teha midagi lõbusat.

Mis on sinu meelest praegu koolides õpilaste jaoks murekohad?

Üks suuremaid murekohti on ajapuudus või aja organiseerimise oskus. Ega see mul endal ka kõige parem ei ole. Seda võiks rohkem õppida, näiteks teha kodutööd juba koolis ära. Või kui koju minnes kaob motivatsioon ära, siis teha midagi koos sõpradega. Seltskond kulub alati ära, eriti kui on olnud koduõpe, siis ikka peaks saama oma seltskonnaga ka kokku.

Aga mis on sinu meelest koolides praegu hästi?

Ma arvan, et õpilased on hakanud rohkem väärtustama koosolemist. Ma ise ka lähen kooli ja mõtlen, et oh, siin on inimesed, sõbrad, siin on tegelikult tore olla!

Kas sul on veel mingeid hobisid?

Olen kuus aastat olnud kodutütar ja see on üks minu lemmikumaid tegevusi. Me oleme nii aktiivne rühm, et peaaegu igal nädalavahetusel teeme midagi – oleme metsas, matkal või siselaagris. Seal saan end muust maailmast välja lülitada ja tegeleda muu õppetööga, näiteks kaardi- või relvaõppega. See on täiesti teistsugune maailm!

Kas sul on ka mõni mõte oma tuleviku osas?

Tahaksin olla inimestega seotud, sest see annab mulle energiat ja motivatsiooni. Minna nõustajaks või ka õpetajaks, sest sealgi on nii palju inimesi, kellega koos olla. Või midagi turismiga seoses, näiteks giidiks.

 

KOMMENTAAR. Super-Mare on hea kuulaja ja usaldusväärne kaaslane

Rakvere reaalgümnaasiumi TORE juhendaja Ele Sööl

Tutvusin Marega siis, kui ta käis 5. klassis. Tutvustasime nende klassile koolitust ja Mare oli üks neist noortest, kes tänu sellele tundis ära, et TORE on tema jaoks. TORE põhikoolituse tulemus on tugiõpilastegevuse käivitamine koolis. Märkasime seal kaaskoolitajaga, et Mare oli ühtviisi põhjalik ja keskendunud nii tõsistes aruteludes kui ka rõõmsalt lustlik mängulistes tegevustes.

Oleme mitmel korral õpilastega ühiselt koolis koolitusi läbi viinud. Kui mina olen olnud hõivatud muude kokkulepetega, siis Marega oleme nii mõnigi kord saanud kokkuleppele, et kolmapäevased laienduskoolitused noorematele viib ta läbi iseseisvalt. See meeldib talle eriti.

Pöördun tema kui Super-Mare poole. Tunnen, et saan temaga arvestada. Mulle meeldib, et ta on konkreetne ja täpne. Kui ta ei saa panustada, siis ta ütleb seda. Eriti uhkeks teeb mind asjaolu, et ta on ise saanud hea TORE kogemuse ning jagab seda ka teistele. Noore inimesena on ta paraku nii mõnigi kord võtnud südamesse kanda teiste eluraskusi. Oma tasakaaluka loomu, hea suhtlemise ning eelkõige suurepärase kuulajana on ta usaldusväärne oma eakaaslastele.