Külas maleringis Male peidab endas põnevust

Copy
Lisaks malele mängivad Martin (paremal) ja Madar (vasakul) kodus kabet.
Lisaks malele mängivad Martin (paremal) ja Madar (vasakul) kodus kabet. Foto: Elmo Riig

Viljandi huvikooli maleringis tegutsevad malehuvilised noored seitsmendat hooaega. Nende hulgas on nii neid, kel on males juba mõningad oskused olemas, kui ka neid, kes malenditega alles esimesi käike teevad. Juhendajate Siim Kanepi ja Margit Simensoni gruppidesse on sel hooajal leidnud tee lausa 28 noort.

Maleringi hooaeg algab tavaliselt sügisel huvikooli avatud uste päevadega, kus uued huvilised saavad malet proovida. Vastavalt oskustele jaotatakse noored alg- või kesktaseme või edasijõudnute gruppi. «Vaatame, kui palju tunneb noor käike, kui palju teab malendite väärtust, kas ta teab midagi avangust ja nii edasi,» selgitas Siim Kanep. Samas kui ringiga liitub algaja huviline, kes käib 4. või 5. klassis, pannakse ta ikkagi kokku eakaaslastega ehk siis kohe keskmisesse gruppi. Tähtis on, et laps tunneks ennast grupis hästi.

Edasijõudnute grupis käiv Antonio Ibrus (16) alustas malemänguga umbes kuueaastasena, kui vanaisa talle malelaua kinkis. «Males on alati väike põnevus sees, sest ei tea kunagi, mis käiku vastane teha plaanib,» selgitas ta. Antonio leiab, et valgete nuppudega mängides on ta edukam. «Mul on oma kindel avang. Mustade nuppudega mängimine nõuab veel harjutamist,» arvas ta.

Ka vend-õde Martin (14) ja Madar Mändoja (12) said mängupisiku kodust. «Ma leidsin umbes seitsmeaastasena mänguasjade hulgast malekomplekti ja hakkasin seda õdede või isa vastu mängima,» meenutas Martin. Toona vaid viiene Madar usub, et innustus malest just tänu vennale. «Mulle meeldib mõelda, kuidas oma vägesid juhtida,» selgitas Madar male võlusid. Martin lisas, et male on kui sõda kahe kuningriigi vahel ilma päris ohvreid toomata.

Antonio on proovinud malet õpetada ka oma pereliikmetele, kuid tema sõnul ei ole keegi veel vedu võtnud.
Antonio on proovinud malet õpetada ka oma pereliikmetele, kuid tema sõnul ei ole keegi veel vedu võtnud. Foto: Elmo Riig

Õde ja vend harjutavad malet ka kodus ja peavad teineteist võrdseteks mängijateks. Martin nentis, et kodus saab harjutada näiteks avanguid, kuid õpitud «lõkse» praktiseerida väga ei saa. «Kuid kui tuleb võimalus, siis on küll hea tunne, et õpitu on meelde jäänud,» kinnitas ta. Kuigi Martin ja Madar täpset põhjust ei mäleta, on nad kindlad, et male on neid ka tülli ajanud.

Juhendaja Margit Simenson lisas, et kuigi noortel on aja veetmiseks palju võimalusi, siis need, kelle peres malet mängitakse, leiavad koduski aega malelaua taha istuda. «Ka huviringis on märgata, kes noortest lisaks siin mängimisele mängib malet kodus,» tõdes ta.

Tasemel vahendid

Maleringis püüavad pilku korralikud malenupud ja kellad, mida kasutavad ka maailmatasemel mängijad. Demonstratsioonlaud, mis kenasti klassi ees seisab, on saanud enda kõrvale moodsa puutetundliku elektroonilise tahvli. «Kui vanasti vaadati näiteks male avanguid raamatust, siis nüüd saame selle asemel kasutada ChessBase’i programmi,» selgitas Simenson. Aga mitte ainult. Ekraanilt vaadatakse ka malevideoid, lahendatakse malelaual tekkinud situatsioone, vaadatakse võistlusi jne. Tegu on vajaliku vahendiga, mis teeb maleõppe põnevamaks ning tunnid mitmekesisemaks.

Siim Kanepi sõnul on puutetundlik elektrooniline tahvel male õppimiseks hea abiline.
Siim Kanepi sõnul on puutetundlik elektrooniline tahvel male õppimiseks hea abiline. Foto: Elmo Riig

Mängu alguses valib iga noor endale vastase. Nii mängivadki Martin ja Madar tavaliselt üksteise vastu. Kuna tähtis on õppida mängima igasuguste vastastega ja iga noore mängustiil on erinev, tuleb vastaseid ka vahetada. Siis hoiavad õde-vend alati üksteisele pöialt. «Vahel ka analüüsime teineteise mänge ja Martin ikka küsib, miks ma niisuguse käigu tegin. Aga ma saan aru, et ta soovib mulle vaid head,» arvas Madar.

Pärast mängu annavad juhendajad igale õpilasele tagasisidet. Koos vaadatakse üle head ja mitte kõige paremad käigud. Algajate grupis on üsna sagedased olukorrad, kus noored jäävad keset mängu hätta ega tea, mida järgmisena teha. «Kui mängupraktikat ei ole, on see arusaadav,» märkis Simenson. Selleks aga ongi juhendajad, kes püüavad suunata ja selgitada, mis seis laual parasjagu on, ning koos leitakse käik, millega jätkata.

Lisaks male õppimisele ja mängimisele käiakse võistlustel. Näiteks sügisel osaleti Eesti meistrivõistlustel kiirmales. «Võistlused annavad enesekindlust ning võimaluse saada tagasisidet oma taseme kohta,» ütles Kanep. Antonio on aastate jooksul mitmel võistlusel käinud ja kinnitas, et võistluste eel ta oluliselt närvis ei ole, sest oskab emotsioone kontrollida. «Võita on alati hea tunne, kuid tähtis on saada ka kogemusi. Hea kogemus tugevdab mind,» oli ta kindel.

Eluks tarvilikud oskused

Male puhul on hea see, et ajaga saavutatud tase praktiliselt enam ära ei kao. Kui mängus tuleb aastatepikkune vahe sisse, siis vähese harjutamisega on võimalik kõike meenutada. «Mul on tuttavaid, kes on malemängu jätnud umbes kümneaastase pausi, aga mängu juurde tagasi tulles pole nende tase langenud,» selgitas Kanep. Ka tema alustas malega üsna varakult, vaid viieaastasena, kuid teismeliseeas tekkis paus. Treener tõi ta male juurde tagasi ja praegu on ta selle üle õnnelik. «Male on heas mõttes sõltuvust tekitav,» muigas ta.

Märkamatult tulevad maletaja ellu ka mängus õpitud oskused, nagu planeerimine ja distsipliin, oskus näha ette vastase plaane ning oma plaane ellu viia. «Male arendab loogilist mõtlemist ja paneb julgema otsuseid teha. Males ei saa lõputult kahelda, sest kell tiksub!» lisas Simenson. Olgu otsus hea või halb, lõputult seda edasi lükata ei saa. «Tuleb suuta keskenduda ja mängida,» võttis ta jutu kokku.

HEA TEADA. Malendid ehk malenupud.

  • Vanker liigub mängulaual mööda vertikaale ja horisontaale.

  • Ratsu liigub kaks välja edasi ja üks kõrvale või kaks kõrvale ja üks edasi ning saab liikuda ka üle teiste malendite.

  • Oda liigub diagonaalis.

  • Lipp liigub mööda horisontaali, vertikaali või diagonaali.

  • Kuningas liigub igas suunas, kuid ainult üks ruut korraga.

  • Ettur liigub ühe ruudu kaupa vertikaalis edasi, kuid lööb ainult diagonaalis edasi.

Allikas: Vikipeedia

Tagasi üles