/nginx/o/2022/03/31/14457530t1he28b.jpg)
Loodus on eestlastele koht, kus tunneme ennast hästi ning läheme nii patareisid laadima kui ka vaikust ja rahu otsima. Mida võiks aga tark matkaja alati meeles pidada? Matkamisest, reisikoti sisust ning teistestki matkatarkustest rääkis LOHE looduskooli juht Evelin Laanest.
Miks meeldib inimestele matkamine?
Matkamise juures on ilmselt kõige toredam see, et matkates sa puhkad. Isegi kui kott on raske ja vihma sajab, oled eemal oma toimetustest ja mõtetest. Lisaks toodab aju looduses liikumise ajal heaoluhormoone, mis tõstavad tuju, parandavad loovust, maandavad ärevust ja stressi. Matkamine pakub uusi teadmisi, tihti ka silmailu ja võimalust nii ennast kui matkakaaslasi paremini tundma õppida.
Millised ettevalmistused tuleb teha enne matkale minemist?
Hea ettevalmistus on pool võitu – tasub teha kõik võimalik selleks, et matk oleks ohutu ja tunneksid end mugavalt. Läbi tuleb mõelda varustus ja riietus, peatuspaigad ja nendevaheline teekond. Kaaslastega peaks selle samuti läbi arutama ja tegema selgeks üksteise ootused. Kui üks kaaslane soovib tempokalt liikuda ja võimalikult palju uusi kohti või vaatamisväärsusi näha, aga teine hoopis rahulikumalt kulgeda, siis on hea, kui need küsimused on juba varem selgeks räägitud.
/nginx/o/2022/03/31/14457496t1h6555.jpg)
Milline võiks olla algaja matkaselli distants?
Esimesed matkad võiksid olla 3–5 km ja nende jaoks tasub võtta mõnusalt pool päeva aega. Siis pole vaja tormata ega kella vaadata. Esmalt tasub treenida looduses kuulmist ja nägemist, istuda võimalusel lõkke ääres ning teha tähelepanekuid oma oskuste, riietuse, jalanõude, seljakoti valiku ja muu kohta. Kõik see aitab järgmist matka paremini kavandada. Ja esimene ööbimisega matk võiks lastel ja peredel olla hoopis koduhoovis, naabrite või vanavanemate juures!
Missugune on hea matkakaaslane?
Hea kaaslane arvestab ka teiste soovide ja vajadustega, märkab abi pakkuda ja teab, et võlusõnaks on koostöö. Matkata on tore nendega, kes oskavad raskustega rahulikult toime tulla, mitte ei hakka virisema ega mossitama. Kui oskad lisaks teiste tuju tõsta ja kaaslasi innustada, on sinuga suisa rõõm koos seiklema minna.
Mida panna matkakotti?
Olenemata aastaajast võiks Eestis matkates olla kotis varuriided. Riietuda tasub kihiliselt – kui palav hakkab, saab ühe kihi vähemaks võtta või siis külmaga midagi soojemat selga panna. Vesi ja toit on väga tähtis ning veel tuleb kaasa võtta laetud akuga telefon, kaart, esmaabikarbike, vile, tule tegemise vahendid ja nuga.
Kas varustus on vastavalt aastaajale erinev?
Riietus ja jalanõud on muidugi erinevad, aga ka toidu-joogi osas on erinevusi. Näiteks võib suvel matkale kaasa võetud šokolaad ära sulada, talvel aga joogivesi ära külmuda. Eri aastaaegadel matkamiseks on erinevaid telke ja magamiskotte ning kindlasti tasub oma mugavuse nimel sellele tähelepanu pöörata.
Kas seenel või marjul käimist saab samuti matkamiseks pidada?
Saab ikka. Kui seenel või marjul olles looduses liigud ja rohkem kui tunnikese aega veedad, võib selle täitsa minimatkaks lugeda. Seenele minnes peab ju samamoodi natuke eeltööd tegema ja looduses hakkama saama. Pead mõtlema, kuhu ja kauaks minna, mida metsa kaasa võtta ja mida teha, et ära ei eksiks.
:format(webp)/nginx/o/2022/03/31/14457537t1hdf1a.jpg)
Kuidas matkata nii, et see võimalikult vähe häiriks ja reostaks loodust?
Looduses liigu nii, et maha jäävad ainult jalajäljed. Uuri enne matka välja, kus on lubatud lõket teha ja tee selgeks, kust saada lõkkepuid. Paki seljakott nii, et tekiks võimalikult vähe prügi ja kui võimalik, siis ära jäta prügi loodusrajal olevasse prügikasti, vaid vii see koju tagasi. Ära tekita asjatut müra – sellega häirid nii linde-loomi kui ka teisi matkajaid. Eestis on kaitsealasid, kus liikumisel kehtivad oma reeglid. Nende kohta saab kodus interneti abil eeltöö ära teha.
Mida teha, kui on tunne, et oled eksinud?
Kõige parem on eksimist ennetada. Minna loodusesse koos kaaslasega, planeerida oma teekonda, jälgida kaarti ja loodust. Huvitava kujuga puud ja kivid, leitud linnumaja või maasikaid täis teeäär võivad eksimise korral tagasi tuttavale rajale juhatada.
Kui oled eksinud, siis jää paigale ja püüa rahuneda. Vahel piisab korraks mahaistumisest ja ümbruse vaatlemisest, et õige tee üles leida. Kuula, äkki saad aru, kuspool on autotee või inimeste hääled. Kui on kaasas telefon, helista kohe matkakaaslasele või hädaabinumbrile 112.
Kui asi on väga halb, on tähtis olla kuuldav ja nähtav. Näiteks riputada puude otsa erksavärvilisi esemeid, teha maha kividest või käbidest märge, mis helikopterile ja otsijatele silma jääks. Kaasas võiks olla vile, millega ennast kuuldavaks teha. Müts ja riided tuleb seljas hoida ja ehitada onnike, mis kaitseb tuule ja vihma eest. Onni põhja tee näiteks kuuseokstest kõrge madrats, mis kaitseb külma eest.
Mida teha, kui satud matkal kokku metsloomaga?
Meie metsloomad üldiselt kardavad inimest ja loomaga kohtumine on meile pigem põnev üllatus. Kõige tihemini võib kohtuda metskitse, rebase, jänese või põdraga. Jää seisma ja jälgi vaikselt looma tegevust. Kui tundub, et metsloom on harjumatult julge ja liigub sinu suunas või tunned ise hirmu, siis anna endast loomale märku. Räägi rahuliku häälega ja liigu aeglaselt selg ees tuldud teed tagasi.
HEA TEADA. LOHE looduskool
LOHE looduskool on rändav looduskool, mis korraldab lastele sünnipäevamatku, kooli- ja lasteaialastele matkaradadel õpperetki ning juhendab kultuuri- ja noortekeskustes toimuvaid loodus- ja teadusringe. Rohkem infot leiab Facebookist ning kodulehelt www.lohekool.ee.
:format(webp)/nginx/o/2021/10/18/14149135t1h4c10.jpg)