Elu Eesti koolis ⟩ Ukraina õpilased saavad valida vaba tunniplaani

Eesti keele õppeklass Tallinna südalinna koolis. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti koolidesse jõuab aina enam ja enam Ukrainast sõja eest põgenenud lapsi, kes annavad oma parima, et siinsetest koolitundidest osa võtta. Praegu on koolide soov anda noortele pigem tegevust, õppida tasapisi eesti keelt ning lasta neil eesti koolieluga kohaneda.

Sõjapõgenike saabumine Eestisse jätkub ning siin on vastu võetud üle 8000 noore. Neist veidi üle tuhande on tundnud huvi ka koolis käimise vastu või juba Eestis kooli läinud. Ukraina lapsi on kõige rohkem asunud õppima Tallinnas, aga ka Pärnus, Tartus ja Ida-Virumaal. Lastele on antud üsna vaba voli osaleda tundides, kus nad soovivad ja kus keel pole takistuseks – näiteks kehalises kasvatuses või kunstis.

Ukraina haridus- ja teadusministeerium on ka omalt poolt teinud palju ning pakub õppimisvõimalusi mitmelt veebiplatvormilt. Seega saavad sõja tõttu Euroopasse laiali pillutatud lapsed võimaluse õppida ükskõik kus riigis. Loodetavasti ei jää nad ka muudes ainetes väga maha, kuid kuna olukord on keeruline, on see igati mõistetav.

Kooliaasta lõpuni pole enam palju jäänud ning Eesti koolid ongi võtnud hoiaku, et see aeg tuleb teha võimalikult lapsesõbralikuks – et lapsed saaksid osaleda nii koolitundides kui ka huvihariduses, näiteks trennides. Sügiseks on juba selgunud, kas ukraina pered jäävad Eestisse või saavad naasta kodumaale. Sellest siis sõltub, kas ukrainlased jätkavad Eesti koolides sügisel juba samasuguse õppega nagu eesti lapsed või mitte.

Koolidel seni head kogemused

Näiteks Tallinna südalinna koolis käib praegu iga päev 22 Ukrainast saabunud õpilast. Direktor Veiko Rohunurm rääkis, et enamik neist on otsustanud kaasa teha suurema osa koolipäevast. Neile on antud oma garderoob ja koolivorm, mida nad kannavad hea meelega. Nii pole õieti aru saadagi, mis riigist pärit lapsega on tegu. Lastele pakutakse ka huviringe ja võimalust õppida eesti keelt. Kuna mõned ukrainlased valdavad vene keelt ja koolis on palju vene emakeelega lapsi, on eelkõige nemad abistanud sellega, kuhu saab uus õpilane panna oma asjad, kus süüa ja mängida jne.

«Siia jõudmine on olnud nende jaoks pikk lugu ja siia jäämine on üsna värske. Meie jaoks on küsimus rohkem see, et kui nad siia kooli jäävad, siis kuidas neile siin meeldiks. Meie juures läbitud periood 2–3 kuud on selline toetav, et näiteks sügisest tullagi päriselt siia kooli,» lisas koolidirektor. Seni on ukraina pered südalinna kooli kiitnud ning loodetavasti edeneb kõik edaspidigi kenasti.

Seni positiivne kogemus on ka Kuusalu keskkoolis, kus õpib nüüd viis ukraina noort ja kohe tuleb juurde veel kaks. Ka neile anti valida, mida nad soovivad õppida, ning paljud valisid matemaatika, kehalise kasvatuse, muusika ja võõrkeele. Kuusalu valla haridusspetsialist Anu Kirsman rääkis, et ukraina õpilastel on igaühel oma tunniplaan ning ühine koduklass, kust nad saavad tundidesse liikuda. Kuusalu kooli aitab ka ukraina õpetaja, kes täidab n-ö augud õpilaste tunniplaanis emakeelsete tundidega. Lisaks saavad nad õppida eesti keelt, käia tasuta jõusaalis ja ujumas.

Oma kooli veel ei looda

Veidi pikem plaan on luua ukraina lastele päris oma kool, kuhu nad saaksid sügisest minna. Seda mõtet on praegu kaalunud ainult Tallinna linn. Sõjaolukord ja selle tagajärjed on paraku ettearvamatud ning nii ei tea keegi, kas sõda lõpeb kahe nädala või kahe kuu pärast või hoopis mingil muul ajal. Kuna mitu Ukraina linna on peaaegu hävitatud, läheb aega ka sealsete koolide ülesehitamisele.

Seepärast on keeruline prognoosida, kui palju ukraina lapsi on sügisel veel Eestis ja huvitatud siin hariduse omandamisest. Tallinn otsib küll kooli avamiseks sobivaid ruume, kuid veel pole teada, kas, kus ja millal kool avatakse. Praegu on koolid paigutanud üksikuid sõjapõgenike lapsi tavaklassidesse, kuid kui samas vanuses õpilasi on juba kümneid, mõtleb osa koole luua neile eraldi klass.

 

MEELESPEA. Kes on pagulane, põgenik, immigrant?

Põgenik on üldine nimetus inimese kohta, kes on sunnitud oma kodust ohuolukorras lahkuma. Põgenik võib olla ümber asunud oma koduriigi sees või sealt lahkunud, et otsida kaitset mõnest turvalisemast riigist.

Varjupaigataotleja ehk rahvusvahelise kaitse taotleja on inimene, kes on lahkunud oma koduriigist. Ta on palunud rahvusvahelist kaitset teiselt riigilt, sest on oma kodumaal tagakiusatav. Tagakiusamise põhjus võib olla tema usk, nahavärv, poliitilised uskumused jm.

Pagulane on inimene, kes on tagakiusamise tõttu oma koduriigist põgenenud ega saa seetõttu koju naasta. Pagulane tähendab enam-vähem sama mis põgenik. Tal ei ole valikut, millal kodumaalt lahkuda või sinna naasta. Inimene on pagulane juba enne, kui riik talle varjupaiga taotluse esitamise järel kaitse annab.

Täiendava kaitse saaja on inimene, keda ei kiusata otseselt taga, kuid tema naasmine koduriiki pole ohutu – tal on tõenäosus seal hukkuda.

Immigrant on isik, kes tuleb teise riiki omal soovil elama või töötama.

Ebaseaduslikult riigis viibiv isik (illegaal) on inimene, kellel puudub luba riiki saabumiseks või riigis viibimiseks.

Allikas: Teeviit