Maailma kuulsaim kollane perekond tähistab peagi 35. sünnipäeva

Simpsonid oma maja ees. Vasakult paremale Lisa, Marge, Maggie, Homer ja Bart. Foto: AP/SCAPIX

19. aprillil möödub 35 aastat esimesest korrast, mil telemaailm tutvus ühe läbi aegade kuulsaima Ameerika perekonnaga. Tänapäeval on ilmselt raske leida inimest, kes poleks vähemalt kuulnud Simpsonitest ja nende hullumeelsetest sekeldustest Springfieldi linnas.

Ameerika koomiksikunstnik Matt Groening oli parasjagu nokitsemas vähem tuntud koomiksi «Life in Hell» kallal, kui sai kõne produtsent James L. Brooksilt, kes pakkus talle võimalust teha lühikesi joonisfilme Foxi telekanalil. Groening mõtles kiiresti välja Simpsonite perekonna, kes põhinesid tema enda vanematel ja õdedel.

Simpsonite pereliikmeid teavad vist kõik, aga tasub ikka meelde tuletada. Vanemad Homer ja Marge elavad väljamõeldud Springfieldi linnas, kus kasvatavad oma lapsi Barti, Lisat ja Maggiet. Kusjuures Homer ja Marge on Matt Groeningu päris vanemate nimed, ning Lisa ja Maggie on tema õed. Groening jõudis perekonnanimeni «Simpson» läbi selle, et inglise keeles simple tähendabki lihtne või kerge. Lihtne ja tüüpiline perekond tavalises Ameerika linnas.

Sellise perekonnaga said Ameerika vaatajad esmakordselt tutvuda sketšiprogrammis «The Tracey Ullman Show», milles Simpsonid kolm hooaega paariminutiliste klippidega vaatajaid lõbustasid. Simpsonite sekeldused muutusid kiiresti programmi kõige populaarsemaks osaks ning sai selgeks, et nad vajavad täiesti oma sarja.

Revolutsiooniline telesari

Nõnda juhtus 1989. aastal, et Foxi kanal andis Groeningule ja Brooksile võimaluse teha 13 pooletunnist osa, et Simpsonite sari käima saada. Groening võttis oma meeskonnaga eesmärgiks teha võimalikult realistliku saate, kus ainuke tegur, mis eristaks Simpsoneid päris inimestest, on see, et nad on joonistatud.

Saade saavutas rutuga suure populaarsuse ning sai hitiks nii noorte kui ka vanemate seas. Kuigi Groening ja tema meeskond rõhutasid, et saade ei ole mõeldud lastele, sai Barti tegelaskuju just noorte seas väga populaarseks. Bart oli üks esimestest «pahadest poistest» televisioonis, kes tihti pahandusi tegi ja reeglite vastu käitus. Selle peale keelasid mitmed Ameerika koolid ja asutused «Simpsonite» näitamise ja ka särkide kandmise ära.

Simpsonite perekond koos sarja looja Matt Groeninguga. Foto: MARIO ANZUONI

«Simpsonite» populaarsus kasvas pidevalt ning sarjale lisandusid mitmed heliplaadid, lõbustusparkide sõidud ning hulgaliselt nänni ja erinevaid tooteid, mis kandsid Simpsonite nime. Sarjast sai ülemaailmne hitt, mis ühendas erinevaid põlvkondi ja rahvusi omapärase huumoriga, mis oli ühtaegu lastele arusaadav, aga ka salakavalalt intelligentne.

Eestis jõudsid «Simpsonid» esmakordselt teleekraanile 5. septembril 1997, kui TV3 hakkas neid nädalas korra näitama. Sari sai ka Eestis suureks hitiks ning ilmselt ei ole möödunud ühtki nädalat, mil «Simpsoneid» telekast vaadata ei saa. Ka praegu näidatakse sarja kas TV3 või TV6 eetris.

Realistlik perekond

Postimehe kultuuriajakirjaniku Tuuli Põhjaka sõnul peitubki «Simpsonite» populaarsus ja võlu selles, et tegemist on äärmiselt realistliku perekonnaga. Nad on küll joonistatud, kollased ja ainult nelja sõrmega, aga probleemid ja olukorrad, millesse nad satuvad, juhtuvad kõigiga päriselus. «Enamikes mittejoonistatud sarjades elavad pered suurtes uhketes majades, aga Simpsonid elavad tavalises majas, mida võib leida ka igas Eesti linnas,» leiab Põhjakas.

Kriitikud ja fännid nõustuvad, et sarja kuldaeg jääb üldjoontes esimese kümne hooaja raamesse. Need olid ajad, mil «Simpsonid» olid peaaegu igal nädalal eetris terava ja tabava, aga äärmiselt vaimuka huumoriga. Pärast seda on enamike vaatajate arvates sarja kvaliteet langenud, ent osasid ikka toodetakse juurde ja lõppu ei tundu tulevat. Nüüdseks on «Simpsonid» jõudnud 33. hooaja ja 722. osani ning uut hooaega valmistatakse juba ette.

«Pidevalt tuleb uusi fänne juurde, aga nad ei pruugi olla vaimustatud uutest osadest, mis telekast tulevad. Seetõttu lähevad nad hoopis vanade osade juurde,» lisas Põhjakas. Tema arvates võib sari lõpuni jõuda alles siis, kui originaalsed häälnäitlejad ei suuda enam tööd teha. «Kui see sari on juba 35 aastat nende samade häältega tööd teinud, siis see töötab edasi senikaua, kuni need hääled veel olemas on.»