E, 23.05.2022

Iidsed rulad ja slackline ⟩ Spordimuuseumis saab ekstreemsporti omal nahal kogeda

Kaspar Kütt
, Postimees Juunior reporter
Spordimuuseumis saab ekstreemsporti omal nahal kogeda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Näitusele võib tulla kogu perega. Pildile on jäänud endine keskkonnaminister Rain Epler koos oma poja Alfrediga.
Näitusele võib tulla kogu perega. Pildile on jäänud endine keskkonnaminister Rain Epler koos oma poja Alfrediga. Foto: Margus Ansu

Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis Tartus on avatud uus näitus «X-faktor», mis tutvustab huvilistele ekstreemspordialasid ning pakub külastajatele võimalust ka ennast proovile panna.

Spordimuuseum on alati olnud koht, kuhu end mitmeks tunniks unustada ja spordiloost osa saada, aga uus näitus «X-faktor» pakub külastajale midagi ekstreemsemat. Sellel näitusel ei ole ainult lugemismaterjali, vaid saab ka käed-jalad külge panna ja tunda omal nahal, milline ekstreemsport on.

Külastus algab fotonurga juures, kus huvilised saavad astuda rula ja surfilaua peale ning poseerida, justkui oleks ise suuri laineid püüdmas või trikke tegemas. Rula peale astudes võib alguses väike hirmujudin sisse tulla, aga kui juba selle peal oled, siis on tõepoolest päris äge tunne. Kui ise ei oska trikke teha, siis spordimuuseumis saab vähemalt mingi tunde kätte, kuidas sa rula või surfilaua peal hakkama saaksid.

Sealt edasi on võimalik minna suure televiisori ette ja õppida selgeks mõned breiktantsu sammud. Isegi kui endal selle vastu huvi ei ole või jalad ei söanda metsikuid breigi tantsuliigutusi teha, siis on ikka põnev vaadata, kuidas profid üliägedaid tantsusamme teevad.

Rulatamise saab muuseumis ise järele proovida. 
Rulatamise saab muuseumis ise järele proovida. Foto: Margus Ansu

«X-faktor» pakub ajaloohuvilisele külastajale küllalt vaatamis- ja lugemisväärsust. Seinad on põnevaid teadmisi ja fakte täis kirjutatud nii, et võid veel pikalt lugema jääda. Nendele on talletatud Eesti ekstreemspordi ajalugu, seega saad lugeda näiteks selle kohta, kuidas rulasõit Eestis populaarseks sai.

Neid fakte vürtsitavad mitmed iidsed rulad, millest mõned on lausa nõukogudeaegsed. Huvitav on lugeda, kuidas rulasid tehti mis iganes materjalidest, mida parasjagu leiti. Kellel olid näiteks mudelautodest rattad järgi, need sobisid hästi rula laagriteks. Aga mis kõige olulisem – rulad sõitsid ja nendega sai trikke teha!

Pilk tuleb igale poole suunata

Üks oluline asi, mida «X-faktori» näitusel tuleb meeles pidada – pilgu peab ka laes hoidma. Lakke on paigutatud mitmed põnevad näitused. «Kuna tegemist on siiski ekstreemnäitusega, siis oleme mõelnud välja ka ekstreemsed lahendused,» rääkis muuseumi kuraator Rait Männik. Laest leiab veel tõukerattaid, laevamaste ja muid eksponaate, aga neid tuleb oma silmaga vaatama minna.

Äärmiselt lahe on kogeda ekstreemsportlaste leidlikkust ja nutikust, sest ega Eestis ei pruugi neil kõiki rahalisi vahendeid olla, et parimat tehnikat osta. Väga palju asju on ise tehtud, näiteks lumelauad ja lausa medalid, mida erinevatel võistlustel parimatele anti. Näitusel on esikolmiku medalid Eesti lumelauasõidu meistrivõistlustest, mis on kodus valmistatud. Need pole küll säravast kullast ega hõbedast, aga nad on võib-olla isegi palju tähenduslikumad ja meeldejäävamad.

Kokku on näitusele toodud üle 30 ekstreemspordiala, millest mõnest oleme rohkem teadlikud, aga mõnega pole kunagi kokku puutunud. Näiteks skijoring, mis oli olümpial näidisalana vaid ühel korral. «See on spordiala, kus hobused või koerad vedasid suusatajat!» seletab Männik kurioosset spordiala.

Näituselt ei puudu ka mitmed ajaloolised meened. Lisaks eelpool mainitud algsetele ruladele on siin ka mitmeid Eesti mõistes olulisi meeneid, näiteks Kelly Sildaru medal ja varustus äsja toimunud olümpiamängudelt on juba näitusele jõudnud.

Kelly Sildaru võistlusriietus Pekingi taliolümpiamängudel.
Kelly Sildaru võistlusriietus Pekingi taliolümpiamängudel. Foto: Margus Ansu

Ole ise ekstreemsportlane!

Nüüd, kui tean ekstreemspordi ajaloost natuke rohkem, on aeg suunduda suuremasse tuppa, kus ees ootavad suurejoonelised katsumused. Kui muuseumidele heidetakse tihti ette interaktiivsuse puudumist, siis siin seda probleemi ei ole. Esimese asjana püüab mu pilgu VR-komplekt, kuhu on kogutud erinevad ekstreemspordi kogemused. Paned virtuaalreaalsuse prillid ette ning saad tunda, kuidas suuskadel mäest alla tuhiseda või kuidas BMXiga rajal hullumeelseid hüppeid teha saab. Pean tunnistama, et võtab pisut higistama küll.

Kui vaim on nüüd eriti teravaks lihvitud, on aeg end füüsiliselt proovile panna. Astun erilise tasakaalulaua peale ja üritan end sirgena hoida, ent see tuleb läbi suure vaeva. Sammun slackline’i peale ja sama kiiresti potsatan sealt ka maha. Tuleb tõdeda, et erilist ekstreemsportlast minust siiski ei saa, kuigi ronimisseinalt ma jõuan lausa elusa ja tervena maha.

Kogu näituse jooksul jääb mõttesse see, kuidas ekstreemsportlased leiavad igal juhul viise, kuidas oma unistusi täide viia ja midagi võimsat saavutada. «See on seltskond, kes raha väga kokku ei loe, vaid nad leiavad viise. Kui on võimalus, siis nad ostavad midagi suurt või ägedat või teevad need ise,» lisas Männik. Seega, lisaks kõigele muule ägedale võib «X-faktori» näituselt leida hoopis inspiratsiooni, et midagi ägedat teha.

MINE VAATAMA. Näitus «X-faktor».

  • Näitust saab näha Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis Tartus Rüütli 15, kolmapäevast pühapäevani kella 10–18.
  • Näitusel saab ülevaate ekstreemspordist üldiselt ning ka sellest, kuidas on erinevad alad Eestiga seotud.
  • Eesti spordi- ja olümpiamuusem on üks Euroopa kaasaegsemaid spordimuuseume, kus saab panna end proovile erinevatel spordialadel ja seeläbi tutvuda Eesti spordi ajalooga.
 
Märksõnad
Tagasi üles