Pühade taustast Ülestõusmispüha on kristliku kiriku jaoks kõige olulisem

Copy
Ülestõusmispühad.
Ülestõusmispühad. Foto: Marko Saarm

Ülestõusmispüha peetakse pärast kevadist pööripäeva esimesel täiskuule järgneval pühapäeval. Seega on tegu liikuva pühaga, mis jääb tavaliselt ajavahemikku 22. märtsist 25. aprillini. Mida aga tähendavad meile tuntud muna- või tibupühad päriselt? Pühade kristlikku tähendust selgitas Viimsi Püha Jaakobi kiriku õpetaja Mikk Leedjärv.

Kevad on käes. Millised on teie jaoks kevade märgid?

Kirikuõpetajal on märgid kevadest ammu enne seda, kui kevad peale hakkab. Esimene märk on paastuaeg, mis algab vastlapäevale järgneval päeval, tuhkapäeval. See annabki tooni kuni ülestõusupühadeni. Nagu kevad isegi, on see ka mõtlikumast ajast ärkamine ja rõõmuks valmistumise aeg.

Kas ka ülestõusmispühale eelnev aeg on rahulik?

Just. Ülestõusmispühale eelneb kannatusaeg, mis lõppeb suure reedega ehk Jeesuse surmapäevaga. Ülestõusmispüha on alles pärast seda, siis on rõõmupidu.

Mis ülestõusmispühad siis täpselt on?

Kristlaskonnale on see Jeesuse surnuist ülestõusmise püha. Juutide jaoks oli Jeesus teisitimõtleja ja juudi ülempreestrid langetasid otsuse ta tappa. Nad kartsid, et muidu äkki ässitab ta rahva nende vastu üles. Kuna juutidel polnud õigust Jeesust surma mõista, viisid nad ta maavalitseja juurde. Juudid rääkisid maavalitseja pehmeks ja ta mõistiski Jeesuse surma.

Jeesus vangistati suure neljapäeva öösel vastu suurt reedet ning surmaotsus viidi täide samal päeval. Jeesus suri ristil ja maeti maha, aga kuna see aeg oli juutide jaoks paasapüha aeg, siis jäid neil surnutega tehtavad toimingud tegemata. Pühapäeva hommikul läksid naised Jeesuse hauale, et neid toiminguid teha, ja avastasid, et suur kivi, mis oli haua ukse ees, oli ära veeretatud ja haud oli tühi. Jeesuse ülestõusmine on kristliku kiriku jaoks kõige olulisem sündmus. Kui jõulud ehk Jeesuse sünd on püha, millega hakkas kõik peale, siis kulminatsioon on just ülestõusmispüha, kui Jeesus viis Jumala plaani lõpuni, et päästa inimkond patu meelevallast.

Ülestõusmispühale eelneb paastuaeg, mis algab tuhkapäevaga ja kestab 40 päeva pluss pühapäevad. See on aeg, kus kristlased võiksid eelkõige püüelda enama Jumala tundmise ja temast arusaamise poole.

Mikk on Viimsi Püha Jaakobi koguduse vaimulik alates aastast 2008.
Mikk on Viimsi Püha Jaakobi koguduse vaimulik alates aastast 2008. Foto: Mihkel Maripuu

Kas paastuaeg tähendab ka lihast loobumist?

Tegelikult on paastuaja kese rohkem Jumala tundmaõppimisel. Lihast või tänapäeval ka magusast või Facebookist paastumine jäävad aga inimestele rohkem meelde. Kuid ka selle abil saame ennast kasvatada ja tundma õppida. Vanasti loobuti lihast pigem seetõttu, et kevadeks oli liha otsa saanud ja talvevarud hakkasid kasinaks jääma.

Millised traditsioonid kaasnevad ülestõusmispühadega?

Kõige värvilisem on kindlasti munade värvimine ja koksimine. Ülestõusmispüha on ikkagi pidupäev ja siis süüaksegi pidupäevatoite.

Kas te ise ka värvite ja sööte siis muna?

Tuleb tunnistada, et lapsena oli seda rohkem, kuid kuna mulle keedumuna väga ei maitse, siis viimasel ajal ma mune ei värvi. Pigem saan neid kellegi käest kingituseks.

Mis ülestõusmispühadele järgneb?

Kiriku jaoks järgneb ülestõusmise aeg, mis kestab 40 päeva ja lõpeb taevaminemise pühaga. Jeesuse taevaminek on samuti kristlaskonna jaoks ainulaadne sündmus. Seda keegi küll mobiiliga ei jäädvustanud, aga täna, 2000 aastat hiljem, me endiselt teame sellest.

Mida on teil seoses ülestõusmispühadega inimestele öelda?

Mind ärritab, et me ei mõista suure reede tähendust. Paljude jaoks on pühad lihtsalt pühad ja vaba päev. Kristlaskonna jaoks on see kõige kurvem päev aastas. Kui noored ei ole usuteemaga kokku puutunud, siis selliste pühade juures võiks uurida, mida see kõik tähendab. Tasub mõtiskleda, kuidas hoiduda kurjast ja hoida hea poole.

Kas sel aastal tulevad ülestõusmispühad teisiti?

Praegu julgen öelda, et tulevad. Ukrainas toimuvale mõeldes on see inimkonnale mõttekoht. Me saame nüüd kõik aru, kui oluline on heaga ja sõnaga asjadele lahendusi leida, mitte teisi enda eesmärkide saavutamiseks tappa. Äkki sellised sündmused viivad selleni, et headus kasvab veel rohkem ja mõistame, et meetodid, mida kuri kasutab, ei ole jätkusuutlikud. Palume Ukraina eest, kuni see õudus läbi saab.

MUNADE VÄRVIMINE

Punane kapsas (sinakad toonid)

  • 2,5 dl hakitud kapsast
  • 2,5 l vett
  • 0,5 spl valgeveiniäädikat

Sibul (oranžikad toonid)

  • umbes kolme sibula koored
  • 2,5 dl vett
  • 0,5 spl valgeveiniäädikat

Punane peet (roosad toonid)

  • 2,5 dl hakitud punast peeti
  • 2,5 dl vett
  • 0,5 spl valgeveiniäädikat

Kohv (pruunid toonid)

  • 2,5 dl kanget musta kohvi
  • 0,5 spl valgeveiniäädikat.

Mähi muna ümber riidetükk, mille sisse oled pannud kapsast, sibulakoori, peeti või kohvipuru. Seo nööriga kinni. Keeda mune nõnda umbes kümme minutit. 

Tagasi üles