:format(webp)/nginx/o/2022/04/13/14482110t1h8e93.jpg)
Mis asi on vabadus? Kuidas seda tunnetada? Kuidas sellest lastele rääkida? Nendele küsimustele üritab vastust leida Tallinnas okupatsioonide ja vabaduse muuseumis etenduv lastelavastus «Vabakava», mille eesmärk on aidata lastel tunnetada vabadust kõigi oma meeltega.
Juunioril aitasid Vabamus lavastuse autor Piret Jaaks ja lavastaja Tiina Mölder lahti seletada vabaduse erinevaid mõisteid ja tõlgendusi. Esialgu on kavas neli tantsuetendust, millest esimene toimub 30. aprillil.
«Lavastuse idee tuli Vabamult, nemad olid mõnda aega mõelnud, et võiks noortele ja lastele lavastuse kaudu kuidagi vabadusest rääkida,» seletas Jaaks. «Kõigepealt hakkasime mõtteid läbi arutama, aga kohe, kui me Vabamusse jõudsime, sai selgeks, et siin ei saa teha lihtsat etendust, kus on lava, millel on näitlejad ühel ja publik teisel pool.»
Terve hoone on lava
Autorid jõudsid järelduseni, et lavastuseks tuleb kasutada tervet Vabamut. See tähendab, et lavastus algab väljas, liigub sisse, käib kõik korrused läbi ja laseb vaatajatel terve aja näitlejatega kaasa liikuda.
«Vabadus on nii suur ja mitmetahuline mõiste, et seda peab tundma iga keharaku ja meeltega. Kui me oleks teinud klassikalise etenduse, kus ühed räägivad ja teised vaatavad, oleks see lahjaks jäänud. Lastele peab sellest teisiti rääkima,» lisas Jaaks. Tulemuseks ongi rännaklavastus, mis läbib kõiki Vabamu ruume ja korruseid. Isegi liftid on osa lavastusest. Publik liigub läbi ruumide ja samal ajal läbitakse Eesti ajaloo erinevaid etappe. Kokku on lavastusse talletatud umbes kaheksakümmend aastat Eesti ajalugu.
/nginx/o/2022/04/13/14482121t1h7012.jpg)
«Publik on kogu aeg meiega ja meie oleme kogu aeg nendega. Nad on samamoodi tegelased nagu meie, aga meil on natuke rohkem teadmisi,» rõhutas Mölder. «Kui me alguses tegime esimese ringkäigu, siis keskendusime sellele, kuidas need ruumid mõjutavad meie tunnetust ja kuidas me kehaliselt neid ruume tajume.»
Muuseumi alumistes ruumides on näiteks tunda okupatsioonide valusid ja ängi, ning see tõesti rõhub kehaliselt. Ometi pole see, mida meie lavastuse ajal tunneme, ligilähedal sellele, mida meie eelkäijad ja vanavanemad tundma pidid. Aga see annab arusaama sellest, mis toimus, kuidas see juhtus ja miks see kõik nii vale oli.
Keldrist üles vabaduse poole
Lavastus liigub edasi vabaduse ja tänapäeva poole. «Me arutame neid küsimusi, mis on tänases päevas olulised,» seletas Jaaks. Kõige tähtsam küsimus tundub siiski olevat see, kuidas see vajalik teema lastele selgeks teha. «Me arutame neid küsimusi mängulisel moel. Oleme mõelnud, kuidas lastele seda rännakut serveerida läbi mängu ja pakkuda selles kõiges ka mänguvõimalusi,» lisas Mölder.
Lavastuses on vaid neli näitlejat Zuga tantsutrupist ja nad teevad kogu selle rännaku koos publikuga läbi. Publikut saab siis olema umbes 25 inimest. Näitlejad on saanud ülimalt raske ülesande – näidelda vabaduse tunnet. «Näideldakse, mis tunne on olla täiesti vaba, mis tunne on vabadust kaotada, hoida ja vabaks saada. Mis tunne on rääkida vabadusest ja mis tunne on siis, kui sa ei tohi rääkida vabadusest,» rääkis Jaaks.
/nginx/o/2022/04/13/14482123t1h9201.jpg)
Praegusel ajal, kui meile nii lähedal toimuvad Ukrainas sõjakoledused ja inimeste vabadust rünnatakse, on need sündmused pannud autoreid lähemalt mõtlema, mida nad lavastavad ja kuidas kõike edasi anda. «On olnud selliseid momente, kus oleme pidanud tõdema, et ei ole lihtne seda lavastust praegu teha. Aga me tahame siiski rääkida vabadusest sellisel moel, et see oleks lastele põnev. Me ei too küll otseseid paralleele nende sündmustega, vaid räägime sellest kujundite ja sümbolite kaudu,» kirjeldas Jaaks.
Lavastus jääb mõtisklema teemadel, kuidas üks inimene võiks leida oma vabaduse. Eelkõige tuleb see leida tegevuse, näiteks tantsu, liikumise või mängimise kaudu. Neid võimalusi on palju ja igale noorele tulebki selgeks teha, et vabadust tuleb hinnata ja seda tuleb tajuda igal viisil. Sest midagi halvemat vist ei olegi, kui see, et vabadus kaob.
LAVASTUS «VABAKAVA»