L, 1.10.2022

Linnuvaatlus ⟩ Märgi oma aia linnud päevikusse!

Jane Saks
, Postimees Juuniori reporter
Märgi oma aia linnud päevikusse!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Linavästrik saabub lõunamaalt väga varakult, kui kõik veekogud ei ole veel jääst vabanenud ja putukaid on vähe. Tema rahvapärased nimetused ongi tulnud arvamusest, justkui lõhuks lind oma sabalöökidega kevadise jää ära.
Linavästrik saabub lõunamaalt väga varakult, kui kõik veekogud ei ole veel jääst vabanenud ja putukaid on vähe. Tema rahvapärased nimetused ongi tulnud arvamusest, justkui lõhuks lind oma sabalöökidega kevadise jää ära. Foto: Margus Ansu

Märtsist kuni oktoobri alguseni saavad kõik aiapidajad kaasa lüüa suvise aialinnupäeviku pidamises. Selleks tuleb veebipäevikusse kirja panna oma aias kohatud ja pesitsevad linnud. See aitab Eesti ornitoloogiaühingul jälgida lindude saabumist kevadrändelt ja pesitsemist, kuid ka levinud aiataimede õidepuhkemist, imetajate, putukate ja kahepaiksete kevadist elavnemist.

Suvine aialinnupäevik on algatus, kus linnuhuvilised teevad vaatlusi oma aias ja aitavad nii linnuteadlastel koguda väärtuslikku teavet kodukohas pesitsevate lindude kohta. «Aialinnupäeviku veebirakenduses saab kirja panna kõik oma koduaias märgatud ja pesitsevad linnud, aga ka muud loomad ja õitsevad taimed,» selgitas suvise aialinnupäeviku 2022 koordinaator Art Villem Adojaan.

Lindude pidev vaatlemine ja vaatlusandmete kogumine annab hea ülevaate nende käekäigust: kui palju liike aedades kohatakse, kui paljud neist seal pesa teevad ja kui edukalt järglaste kasvatamine läheb. «Üle-eestiline aialinnupäevikute pidamine panustab nii oluliselt lindude kevadrände pikaajalisse jälgimisse, mida on Eestis tehtud juba pea sada aastat,» lisas Adojaan.

Aedades pesitsevate lindude ülesmärkimine aitab koostada haudelindude levikukaarte, mis võimaldavad pikema aja jooksul aru saada, kui palju linde siin elab ja mis elupaiku nad eelistavad. Aialindude jälgimine on ka suurepärane viis oma ümbruskonna elurikkusega tutvumiseks ning tiivuliste hulgast sõprade leidmiseks.

Pöialpoiss on Eesti ja Euroopa väikseim linnuliik.
Pöialpoiss on Eesti ja Euroopa väikseim linnuliik. Foto: Elmo Riig

Hakkama saavad kõik

Vaatluspäeviku loomine lehel www.eoy.ee/aed on imelihtne. Pärast päeviku loomist tuleb üles märkida vaatlusala suurus, vaatlussagedus ja veel mõned detailid. Aialinnupäevikusse tuleb märkida iga linnuliigi esimene kohtamine vahemikus 1. märtsist kuni 3. oktoobrini. Üles tuleb kirjutada linnuliik, tema tegevus ja kui on mitu sama liiki lindu, siis nende arv. Soovi korral võib kirja panna muid tähelepanekuid ja täpsustada, kui linnust on tehtud foto. Suvest sügiseni tuleb ka jälgida, millised linnud on aeda pesitsema jäänud ning kas ja kui palju linnupoegi pesast välja lendab.

Iga vaatluse sisestamisel tuleb täpsustada kohatud lindude arvu ja nende tegevust. Tegevusi on mitmeid, näiteks aias murul askeldava linavästriku tegevus on paikne, puuvõras siristava kuldnoka tegevus on laul või taevas tiirutava hiireviu tegevus ülelennul. «Igale olukorrale on oma tähis, mis tuleb juhendi järgi üles märkida. Kõik linnud, kelle liik on kindlaks määratud, olenemata linnu tegevusest, lähevad kirja,» täpsustas Adojaan.

Õpetab linde tundma

Suvine aialinnupäevik on suurepärane viis, kuidas lindudega sina peale saada. «Kuna lindude tundma õppimine nõuab sageli iseseisvat nokitsemist, on koduümbruse tuttav ja turvaline maastik selleks tihtilugu parim koht,» julgustas Adojaan. Ta usub, et kui võtta appi põhjalikud abimaterjalid (määrajad, äpid, kogenumad linnuvaatlejad), võib ainuüksi ühe kevadega teadlikkus ümbruskonna elurikkuse kohta meeletult suureneda. «See inspireerib ja suure tõenäosusega võib isegi omamoodi loodussõltuvust tekitada,» lisas Adojaan.

Metsvint on Eesti kõige arvukam pesitseja
Metsvint on Eesti kõige arvukam pesitseja Foto: Elmo Riig

Mida järjepidevamalt oma päevikut täita, seda põhjalikuma ülevaate selle asukoha linnustikust saab. Sageli pole aga iga päev võimalik linde jälgida. Aialinnupäevikus tulebki ära märkida vaatlemise sagedus, mida saab hiljem andmeid analüüsides arvesse võtta. See ei tähenda, et tehtud vaatlused oleks vähem väärtuslikud.

«Alustage aialinnupäeviku pidamist!» on nõuanne, mida Adojaan linnuhuvilistele annab. Mida süvenenumalt oma ümbrust jälgida, seda põnevamaks see muutub ning uued õpitud teadmised ei jookse mööda külgi maha. «Linnud ja linnuvaatlejate kogukond on väga rõõmsad iga uue huvilise üle,» kinnitas ta. Lindudega esimese tutvuse tegemisel ei tasu suurest kogusest uuest infost heituda, vaid ampsata sellest tükkhaaval parajaid portse. Näiteks kui kodukohas on veel toidumaja üleval, tasub uurida, kes seal täpsemalt käivad. Või otsida vaikselt üles põõsas laulev lind ja ta ära määrata. «Küll ajapikku tuleb vilumus ja märkamatult on aiast leitud juba kümneid linnuliike,» innustas Adojaan.

UURI LISA. Abimaterjal lindude määramiseks

Aialinnuvaatluse veebilehel eoy.ee on nimekiri abimaterjalidest. Näiteks on Eesti ornitoloogiaühingul tasuta nutirakendus Eesti linnud, ühtlasi tasub liituda Facebooki grupiga «Linnuhuvilised». Suurema huvi korral on soovituslik osta või laenutada linnumääraja. Noortele on alustamiseks suurepärased näiteks Marko Mägi «Linnuraamat» ja Aarne Aderi «Linnud kuulutavad kevadet».

 
Märksõnad
Tagasi üles