E, 23.05.2022

Alpikannist tomatini ⟩ Huviring, kus saab näpud mulda pista

Jane Saks
, Postimees Juuniori reporter
Huviring, kus saab näpud mulda pista
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Huviringi juhendaja Tiia Jaanus (keskel) juhendab lapsi juba kolmandat aastat.
Huviringi juhendaja Tiia Jaanus (keskel) juhendab lapsi juba kolmandat aastat. Foto: Konstantin Sednev

Tallinna botaanikaaias tegutseb loodusring «Looduslaps», kus jälgitakse kodumaist loodust, avastatakse eksootiliste taimede maailma ning aega jääb ka mängimiseks ja meisterdamiseks. Meie külaskäigu ajal võeti suund kasvuhoonesse, kus noored tutvusid toalillede paljundamise võimalustega.

Loodusringis toimuvad tegevused vastavalt aastaaegadele. Kui talvel vaadatakse taimi botaanikaaia troopikakasvuhoonetes, siis kevadel saavad noored rohkem õues ringi uudistada ja ka ise näpud mulda panna. «Tunni teemasid nad väga ette ei tea ning kodus õppima ei pea,» naeris loodusringi juhendaja Tiia Jaanus.

Juba mitmendat aastat loodusringis käiv Georg (11) leiab, et seal õpitakse looduse kohta põnevaid asju. Talle meeldib seda teha just mängu kaudu. «Mulle meeldib mäng, kus me seisame ringis, õpetaja jagab meile kätte kaardid, millel on erinevad puud: mänd, kuusk või mõni lehtedega puu. Siis ta ütleb näiteks, et jooksevad männid või need, kelle puul on käbid. Kui see väide käib sinu käes oleva kaardi kohta, siis tuleb joosta ümber mänguringi ja kiireim on võitja,» kirjeldas ta. Loodusringist on poiss koju viinud ka palju taimi, mis kõik on ilusti kasvama läinud. «Ema kannab taimede eest hoolt ja koju mahub neid veel.»

Söödavad maitsetaimed

Botaanikaaia väravast jalutuskäigu kaugusel on kasvuhoone, kus tund seekord toimus. Kõigepealt vaadati üle potid, kuhu noored märtsi alguses seemneid külvasid. Esimeste tomatitaimedega said lapsed kaasa ka vaatluslehe, kuhu sai märkida, kuidas taim kasvab – millal läheb õitsema, millal tomatid külge tulevad. Lisaks potitomatitele külvati maitsetaimi, nagu basiilik, till, salat ja lihavõttemuru.

Endrik (9) teab, et külvamisel tuleb poti põhja panna kergkruusa, siis täidetakse pott mullaga ja külvatakse seemned. Kõige peale lisatakse veel pisut mulda. «Ma võtsin ühe tomati ka koju, mis kasvab meil aknalaua peal,» selgitas noormees ja lisas, et see on tal esimene kord ise tomatit kasvatada. Endrik leiab, et istutamine on üks loodusringi põnevamaid tegevusi, kuid talle meeldib ka troopikamaja, kus korra sai isegi suhkruroogu maitsta.

Iga taim on erineva iseloomuga ning vajab kasvamiseks hoolt ja armastust.
Iga taim on erineva iseloomuga ning vajab kasvamiseks hoolt ja armastust. Foto: Konstantin Sednev

Samas tõdes Mirtel (10), et üks tema kasvama pandud salat kuivas kodus siiski ära. «Me küll kastsime seda iga päev, aga mitte kannuga, vaid pritsisime veega,» rääkis neiu. Tema liitus loodusringiga alles hiljuti ja seda kahel põhjusel: üheks olid ringis käivad sõbrannad ning teine põhjus oli soov loodusõpetuses paremaid hindeid saada. «Kui ma siin käin, saan targemaks ja isa ei pea mind nii palju enam õppimises aitama,» oli ta kindel.

Toidu- ja maitsetaimede kasvatamine on eluks vajalik oskus, millest võiks teadmisi ja kogemusi olla kõigil. Toataimedega tutvumine toob meid taimemaailmale lähemale. Seepärast meeldib lastele just kuiv troopikakasvuhoone, kus on palju kaktusi ja muid sukulentseid taimi. Põnev on teada saada, kuidas näeb välja näiteks banaanitaim või kookospalm.

«Iga selline tegevus tekitab huvi taimede ja looduse vastu üldisemalt. Looduse märkamine ja väärtustamine on praegusel ajal hästi tähtis, et noored oskaksid teha tulevikus häid ja õigeid otsuseid. Nii püsib ka meie loodus ja maailm,» jagas Tiia Jaanus oma mõtteid. Ta leiab, et kui noored juba eristavad taimi ja näevad, et kõik ei olegi üks roheline mass, siis see rikastab ja õpetab loodust märkama.

Toalillede paljundamine

«Mul on siin väike toalillede näitus välja pandud,» alustas Jaanus tunni teemaga ja osutas alpikannile, mis kodudes on tavaline toataim aknalaual, kuid looduslikult kasvab soojas kliimas Vahemere ümbruses. «Kui alpikannil arenevad kuprad, võib neis küpsevad seemned potti külvata ning nii saategi endale pisikesed alpikannid,» jätkas Jaanus, kes ise külvas taime seemned potti juba novembris. Nüüd on tal noortele anda väikesed taimed, mida nad saavad potti istutada ja koju viia.

Kuid on ka taimi, näiteks sebralill, mida saab paljundada väikese varretüki abil, mida nimetatakse varrepistikuks. «Kui lõigata taimel mõne lehega vars ja panna see soojas toas vette, arenevad sellele juba mõne nädala jooksul pisikesed juured,» kinnitas juhendaja. Teine lill, mida lapsed sarnaselt paljundada said, oli laternlill, mis on saanud oma nime roosade, laternat meenutavate õite järgi.

Toalillede hulgas on ka neid, mida saab paljundada lehtedega. Üks neist on roosade, siniste või valgete õitega Aafrika kannike ehk säntpoolia. Pistes lehe mulda, hakkavad leherootsu pisikestest uinuvatest pungadest kasvama uued väikesed taimed. Ka begooniat ja kalanhoed saab paljundada lehe abil. «Kui mõni leht lillel variseb ja jääb niiskele mullapinnale, võib sellest isegi samas potis uus taim kasvama hakata,» lisas Jaanus. Paljudele lastele meeldis kasvama panna eriline kalanhoe, mille lehe servadesse arenevad pisikesed taimed. Viltja kalanhoe pehmete karvakestega lehti või begoonia väikseid roosasid kergelt sädelevaid õisi oli põnev ka luubiga uurida.

Teel kasvuhoonesse vaatasid noored ka krookused üle.
Teel kasvuhoonesse vaatasid noored ka krookused üle. Foto: Konstantin Sednev

Kui noored olid taimedega tutvunud, neid silma ja luubiga vaadanud, tuli välja valida, millist taime keegi istutada soovib. Istutamiseks valiti erinevad potid. Vett säilitavate lehtedega sukulentidele sobivad pisemad potid ja kaktusemuld, kuhu on lisatud rohkem liiva ja kruusa.

Aleksander (11) valis istutamiseks kalanhoe ja plaanib selle elutuppa aknalauale kasvama panna. «Kuna kahe eelmise taime eest, mis ma koju viisin, hoolitses mu ema, siis selle eest plaanin ise hoolt kanda,» mõtiskles ta. Ka huviringi tuli ta seetõttu, et taimed on teda väikesest peale huvitanud. Huviringi põnevatest tegevustest tõi ta välja palmimajas taimede otsimise ning ise lõhnaõli valmistamise. «Panime sinna kolme sorti õli, millest üks oli greibiõli – see tuli väga vänge,» muigas ta ja täpsustas, et kinkis lõhnaõli hoopis sõbrale.

TAIMI UURIMA. Taimeriigi Suursaatkond

Aprillikuu on Tallinna botaanikaaias Taimeriigi Suursaatkonnas pühendatud Kreekale, kellega Eesti tähistab tänavu diplomaatiliste suhete sajandat aastapäeva. Aprillis on Kreeka päritolu taimed botaanikaaias tähistatud botaanik Urmas Laansoo koostatud infosiltidega.

Kreeka taimede ekskursioonid Laansoo juhendamisel toimuvad 23. ja 30. aprillil kell 12. Ringkäigul saab teada, kui palju kasvab Kreekas taimi, mis on Kreeka rahvuspuu ja rahvuslill ning milliseid Kreeka päritolu taimi saab Eestis kasvatada. Vaata lisa botaanikaaed.ee.

 
Märksõnad
Tagasi üles