Lastekeeles raamat ⟩ «Laste spordi aabits» vaatleb sportimise kõiki tahke

Vasakult treener Paavo Russak, treener Valmo Kriisa, endine Tartu Rocki mänedžer ja Rock Korvpalliklubi kaasasutaja Meelis Pastak, Rocki kaasasutaja Teele Niidas, treener Kadri Tein, Rocki korvpalliklubi kaasasutaja Tanel Tein, treener Tarmo Kikerpill. Foto: Heikki Leis

Paljud lapsed alustavad treeningutega üsna noorelt – kes viskab palli, jookseb, hüppab või tantsib. Sportimise juurde ei kuulu vaid saal ja vahendid. Rocki korvpalliklubil tuli idee panna spordiga seotud teemad lastele arusaadavas keeles aabitsakaante vahele. Rocki kaasasutaja Teele Niidas andis meile tulevase raamatu sisust ülevaate.

Millised on ohud, mis võivad kaasneda tippspordiga?

Kui lapsed ei saa noores eas piisavalt koormust, võib see neilt tulevikus ära võtta võimaluse tippspordiks. Kui noorelt jäävad noortemahud tegemata, siis hilisemas faasis tippspordiga tegeledes võib see kurvalt lõppeda, näiteks südamehäirete, korduvate vigastuste või valuga.

Sobivad suhted treeneri ja noorte vahel on eraldi teema. Üksikalade puhul on teadmatus ja koorem suurem – kas nii peabki, kas kõik teised treenivad samuti jne. Toome välja mõned ohumärgid, mille järgi laps saab treenides juhinduda ja abi otsida. Anname aabitsas ka nimekirja spetsialistidest, kelle poole murede puhul pöörduda.

Me ei õpeta oma aabitsas lapsi tippsportlaseks treenima, vaid anname neile piisavalt oskusi ja tahtmist, mille korral on lihtsam tippspordi maailma siseneda. Soovitame lapsevanemal ja treeneril alati last jälgida, kas tal tekib äkilisi muutusi söömises, treenimises, suhetes eakaaslastega jne.

Kas sellised olukorrad on tippspordis vältimatud?

Tippspordis puututakse kindlasti rohkem kokku ülekoormuse ja vaimse pingega. Nii meeskond, üksiksportlane kui ka treener on saavutuse nimel valmis endast väga palju andma. Seetõttu tõenäosus sellisteks olukordadeks on tippspordis kindlasti suurem. Meie eesmärk on neid olukordi ennetada ja anda nii lapsele, tema vanemale kui ka treenerile võimalikult tugev alus, et hoida pingelisi olukordi minimaalsena.

Kas ka Rocki tänased treenerid on omal ajal mõne mainitud ohuga silmitsi seisnud?

Kindlasti on. Sel ajal, kui Tanel Tein, Valmo Kriisa, Tarmo Kikerpill jt noortetrennides osalesid, õpetati lapsi nii, kuidas endale õigem tundus. Kriisa mainis, et kedagi ei huvitanud, mida sa sõid või jõid. Vanemate poiste pealt vaatasid – kui suuremad sõid enne mängu šokolaadi, siis arvasid ka nooremad, et nii peab tegema.

Tüdrukute trennidest on mul meeles treeneri korraldus võistluste ajal Coca-Colat juua, et keha suhkrutase kiiresti üles saada. Korraks võib see aidata, aga pikaajaline tagajärg on hullem. Kriisa meenutas, et toona oli mängude ajal vedeliku tarbimine keelatud. Täna ei näe aga ühelgi spordialal kedagi veepudelita võistlemas või treenimas.

Vaimselt traumeerivaid hetki mehed oma noorpõlve treeningajast ei mäleta. Eks treenerid ikka karjusid ja tõstsid häält, aga see oli pigem normaalne. Treeneri ja treenitava suhe on fookusesse tõusnud alles viimasel ajal. See paneb ka minevikule mõtlema, et kas kõik ikka pidi nii olema, nagu oli.

«Laste spordi aabits» hakkab välja nägema selline. Projektile saab hoogu juurde anda leheküljel hooandja.ee. Foto: Rocki korvpalliklubi

Kuidas tekkis idee koostada «Laste spordi aabits»?

See idee on meil Rocki korvpalliklubis olnud juba mõnda aega. Viimaseks kinnituseks, et seda on ka Eesti lastele vaja, oli see, kui Rocki üks asutaja Meelis Pastak avastas NBA profitiimi Cleveland Cavaliersi noorte treeneritele suunatud manuaali. Sellega tutvudes, inspiratsiooni saades ja oma kogemuste pagasit juurde lisades küpseski soov sarnane manuaal koostada. On palju teemasid, mis vajaks laiemat käsitlust juba maast madalast, eriti laste füüsiline koormus, vaimne tervis, suhted eakaaslaste ja treeneritega.

Mis on raamatu eesmärk?

Üks eesmärk on tekitada liikumishuvi lastes, kes tihtipeale veedavad aega nutiseadmetes, ja nende vanemates. Järjest rohkem liiguvad spordiklubid ise juba koolidesse trenne ja huviringe andma. Raamat aitab lapsevanemal valida, millise huvitegevusega saab laps alustada. Teine eesmärk on panna kokku hariduslik ja põnev raamat, mis tekitab ühtse infovälja lapsevanema, lapse ja treeneri vahel. Eesmärk on koguda kokku väärt mõtted maailmast ja spetsialistidelt raamatusse, mis jääkski ringlusesse, et jütsidel oleks koolikotis ka sportima kutsuv raamat.

Milliseid teemasid raamatus käsitlete?

«Laste spordi aabits» sisaldab teemasid, millega sporditegemisel kokku puututakse. Olgu selleks füüsiline tegevus, näiteks kui palju treeningut on eakohane ja kuidas tulla toime vigastustega. Vaimne tervis, näiteks võistluspinge, ootused endale ja toimetulek koormusega. Kindlasti puudutame ka treeneri ja treenitava vahelist suhtlust. Millal ja kelle poole peaks pöörduma, kui lapsele või vanemale tundub, et temaga on käitutud valesti.

Kes need teemad kokku kirjutab?

Kaasame erialaspetsialiste, et saada professionaalne sissevaade igasse teemaplokki. Näiteks lastepsühholoogid kirjutavad treeninguga kaasnevatest pingetest ja eakohastest suhetest. Füsioterapeudid kirjutavad vigastuse ohtudest ja kuidas treeninguks või võistlusteks valmistuda ning pingutusest taastuda. Toitumisspetsialistid kirjutavad treeningueelsest, -aegsest ja -järgsest toitumisest, kaloraažist ja toitainete sisaldusest kasvavale organismile. Elulisi näiteid toome endiste ja praeguste sportlaste kogemustest.

Kas need tekstid on noorele mõistetavad?

Eesmärk on luua kuue- kuni kümneaastasele lapsele arusaadav juhend. Iga teemaploki juures kasutame värve, visuaale, lihtsaid tekste. Iga ploki teises osas on põhjalikum kirjeldus lapsevanemale või treenerile. Kuueaastasele terminoloogiat niikuinii ei õpeta, pigem on eesmärk suurenda nende liikumisharjumust. Samas tuleb aabitsas juttu ka viisakusest, sest spordi osa on seegi, et mängu järel lüüakse vastasmängijale patsu.

Kas raamat ilmub ainult eesti keeles?

Esialgu küll. Kuid on mõtted ka vene ja inglise keelde tõlkida, kui aabits osutub edukaks.

Kas saate raamatust mõnda lõiku ka meiega jagada?

Eluline sport – sportimise kaudu õpitakse parimal viisil, mida tähendab võidurõõm ja kaotusvalu ning tegutsemine meeskonnana. Võistlusspordis jääb paratamatult alati keegi võitjaks ja keegi kaotajaks. Kuidas nende tunnetega toime tulla ja neid kommunikeerida, on ülioluline oskus kogu eluks. Me õpime, et võitu ei tohi kaotajatele nina alla hõõruda ja kaotusi on normaalne emotsionaalselt läbi elada. Võistluse lõppedes surutakse vastasel kätt või antakse patsu ja tänatakse hea spordikogemuse eest.

Reeglid ja vastutustunne ­– spordis, nagu tavaeluski, kehtivad reeglid, millest me kinni peame ja mis õpetavad enesekontrolli, vastutust ja distsipliini. Alati tuleb uskuda spordimehelikku käitumisse ja kohelda nii treenereid kui ka mängijaid austusega. Spordis, nagu eluski, ei ole keegi tähtsam, olulisem või vajalikum kui tema vastane või meeskonnakaaslane. Igaühel on oma roll ja vastutus.