E, 23.05.2022

Magamistoa leiutisest rahva informeerijaks: kuidas tekkis raadio

Kaspar Kütt
, Postimees Juunior reporter
Magamistoa leiutisest rahva informeerijaks: kuidas tekkis raadio
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Võib-olla leidub sul kodus ka sarnane vana raadio? Küsi vanematelt abi ja äkki saate selle käima.
Võib-olla leidub sul kodus ka sarnane vana raadio? Küsi vanematelt abi ja äkki saate selle käima. Foto: Shutterstock

25. aprillil möödub 148 aastat leiutaja Guglielmo Marconi sünnist. Marconit peetakse tihti raadio isaks, kuna just tema leiutis sai esimesena ametliku tunnustuse. Vaatame Marconi sünniaastapäeva puhul tagasi raadio ajalukku ja uurime, kuidas tekkis raadio sellisel kujul, nagu me seda tänapäeval tunneme.

Kindlasti ei saa Marconit pidada ainsaks raadio leiutajaks, sest selle kallal töötas samal ajal veel mitu teadlast. Esimese olulise avastuse tegi Saksa teadlane Heinrich Hertz, kes avastas raadiolainete olemasolu. Ta avastas ka selle, et raadiolaineid saab edastada ja omavahel siduda, ehk siis ühelt saatjalt teisele vastuvõtjale edasi saata.

Hertzi avastus ajas Marconi kiiresti tegutsema ning ta leiutas vahendi, mis võimaldas sõnumeid edasi saata. Esialgu olid vahemaad väikesed – esimest korda saatis Marconi sõnumi oma ema tuppa samas majas – aga tasapisi arendas ta masinat ning kiiresti sai võimalikuks sõnumi saatmine juba kolme kilomeetri kaugusele. Sõnumeid edastas ta morsekoodis ehk lühikeste ja pikkade signaalidega.

Marconi viis oma vahendi patendiametisse, kus talle väljastati luba arendada masinat, mis edastab sõnumeid saatjalt vastuvõtjale. Ta aina arendas oma masinaid ning distantsid sõnumite saatmisel muutusid aina suuremaks. 20. sajandi alguseks levisid raadiosõnumid juba üle ookeani, näiteks Kanadast Suurbritanniasse.

Sõda ja meelelahutus

Marconi tegutsemine jäi silma ka sõjameestele. Esimese maailmasõja ajal kasutati raadiovahendeid peamiselt selleks, et hoida kontakti laevadega, mis merel seilavad. Sõnumeid saadeti enamasti morsekoodis ning raadio tähtsus tõusis järjepidevalt. Tasapisi hakkas raadio potentsiaal jõudma ka ärimeesteni, kes nägid selles võimalust rahva informeerimiseks ja lõbustamiseks.

Guglielmo Marconi koos oma leiutise – raadiolainete saatja ja vastuvõtjaga.
Guglielmo Marconi koos oma leiutise – raadiolainete saatja ja vastuvõtjaga. Foto: akg-images

Pärast sõda hakati raadioid tootma erakasutuseks. Ameerikas tekkisid esimesed raadiojaamad, mis edastasid inimhäält ja aeg-ajalt ka muusikat. Samuti tekkis Suurbritannias riiklik raadiokanal BBC, mis hakkas saateid edastama. Suurbritannias oli raadio levik alguses aeglane, ent kui 1926. aastal ajalehetoimetused terves riigis streikima hakkasid, tõusis just raadio esikohale publiku informeerimises ja lõbustamises.

Teise maailmasõja ajal oli raadiotel teistsugune roll. Siis oli raadio peamine eesmärk võimalikult kiiresti edastada uudiseid ning rahvast toimuvast teavitada. Riigijuhid tegid raadios olulisi ettekandeid ja kasutasid seda, et rahva toetust kiiresti juurde saada.

Mida aeg edasi, seda enam arenes ka raadio. Raadiojaamu tuli pidevalt juurde ja üritati leida sobivat meelelahutust igale inimesele. Kes tahab ainult muusikat kuulata, kes soovib jutusaateid, kes ainult uudiseid – kõigile mõeldi midagi välja! Tänapäeval leidub raadioid igal pool: autos, kodus, kontoris, koolis, telefonis, arvutis, internetis ja kasvõi külmkapis ning vannis.

Raadio Eestis

Eestisse jõudis raadio üsna varakult, kui 21. oktoobril 1917 moodustati mere- ja lennuväe Tallinna telegraafijaam. Meelelahutuslikul eesmärgil läks esmakordselt eetrisse 1924. aastal Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilaste segakoori kontsert. Sama aasta lõpus asutati Eesti raadio ringhääling ja kaks aastat hiljem läks eetrisse esimene regulaarne ringhäälingusaade.

Tasapisi tulid ka uued verstapostid. 1928. aastal oli näiteks esimene kuuldemäng ja esimene reportaaž, 1930. aastal tehti esimene spordireportaaž ning 1934. aastal hakati muusikat mängima ka hommikul, enne tehti seda vaid õhtuti.

Ent 1944. aastal hävis märtsipommitamises terve Eesti ringhäälingustuudio koos varustusega. Nõukogude liit okupeeris Eesti ja uus raadiosaatja ehitati hoopis Laitsesse. Õnneks läksid saated pärast lühikest parandamisaega edasi, ent uue nõukogudemeelse sisuga.

3. juunil 1967. aastal läks eetrisse vanim senini püsiv raadiojaam Vikerraadio. Sellest sai kiiresti kuulajate seas populaarne programm ning raadiojaam püsib senini kuulatavaimate seas. Taasiseseisvumisega tuli juurde kuhjaga raadiojaamu, millele väljastab sagedused riik. Vanim eraraadiojaam on Kuku raadio, mis läks eetrisse 1992. aastal.

Kuigi me veedame väga palju aega internetis ja teleri taga, on raadiol ikka väga oluline roll meie elus. ÜRO andmetel edastab praegu maailmas umbes 45 000 raadiokanalit sisu viiele miljardile kuulajale. Raadio on lihtne, odav ja kõige kiirem vahend inimeste informeerimiseks ning see jääb nõnda veel pikaks ajaks.

KUULATAVUS. Millised on Eesti kuulatuimad raadiojaamad?

MyHits Live: Karl Killing ja Ariadne. 
MyHits Live: Karl Killing ja Ariadne. Foto: Konstantin Sednev

Eestlased kuulavad raadiot keskmiselt kaks tundi ja 40 minutit päevas. Enimkuulatud raadiojaamad 2021. aasta teises pooles olid järgmised:

  1. Vikerraadio (117 000 kuulajat)
  2. Raadio Elmar (83 000)
  3. Sky Plus (72 000)
  4. Star FM (58 000)
  5. Retro FM (56 000)
  6. MyHits (40 000)
  7. Raadio Kuku (35 000)
  8. Raadio 2 (28 000)
  9. Rock FM (26 000)
  10. Power Hit Radio (20 000)

Allikas: Kantar Emor

Märksõnad
Tagasi üles