P, 2.10.2022

Traditsioonid ⟩ Volbripäeval peletatakse nõidasid ja tehakse tuld

Kaspar Kütt
, Postimees Juunior reporter
Volbripäeval peletatakse nõidasid ja tehakse tuld
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Volbriööl tuleb hoida pilgud taeva poole ja teha suur lõke, et lendavad nõiad eemale peletada.
Volbriööl tuleb hoida pilgud taeva poole ja teha suur lõke, et lendavad nõiad eemale peletada. Foto: Shutterstock

Maikuu esimesel päeval tähistavad eestlased volbripäeva ning juba eelneval õhtul algavad volbriöö pidustused. Sel päeval tuleb ennast hoida nõidade, salapära ja musta maagia eest. Uurime folklorist Marju Kõivupuult, mida sel pühal tehakse ja kuidas see alguse sai!

Volbriöö tähistamine sai nime naispühak Walburga järgi, kes oli katoliku kiriku ja õigeusu üks populaarsemaid pühakuid. Ta oli inglise aadlisoost misjonär Saksamaal, kellest sai nurganaiste (rasedate või äsja sünnitanute), talupoegade ja koduloomade kaitsepühak. «Usuti, et palvega pöördumine tema kui pühaku poole edendab põlluviljade kasvu ning aitab koerahammustuse, marutõve, katku, köha ja silmahaiguste vastu,» seletas Kõivupuu.

On arvatud, et Walburga kuulutati pühakuks millalgi 9. sajandil paavst Hadrianus II valitsemisajal 1. mail. Samal päeval peetaksegi kirikus tema mälestuspäeva. Walburga suri 25. veebruaril, mida katoliku kirikus samuti tähistatakse.

Volbriööl endal ei ole Walburgaga sisulist seost, kuid paljusid kristlikke kevadpüha kombeid tähistatakse just tema mälestuspäeva lähedal. «Suve saabumisega seotud maipidustused on olnud läbi aegade inimeste hulgas väga populaarsed,» lisas Kõivupuu.

Lõkked puhastavad nõidadest

«Germaani rahvail on üldiselt levinud arvamus, et ööl vastu esimest maid sõidavad nõiad luudade või sokkude seljas mõnele sobilikule mäele pidutsema, mille käigus pääsevad või päästetakse valla mustad jõud,» rääkis Kõivupuu. Nende jõudude takistamiseks süüdatakse igal pool lõkked, mis puhastavad hingi. Lisaks sellele tuleb teha võimalikult palju kära, et kurje jõude eemale peletada.

17. sajandi saksa pärimus on üldtuntuks ja populaarseks nõidade volbriöö kogunemispaigaks kinnistanud Blocksbergi mäe, mida on peetud ammustel aegadel ka surnute või nende hingede asupaigaks. Loksperil ehk nõidade peol käimine volbriööl on Eestis vähemal määral tuntud olnud eelkõige Saaremaal.

Nõidade peletamine pole ainus asi, mida tuli tähistab. Lõkke tegemine ja pidutsemine tähendab ka talve allajäämist suvele. Vanad eestlased aga niivõrd palju nõidadele tähelepanu ei pööranud, vaid käisid lõkke ääres lihtsalt lõbutsemas ja omaealistega tutvumas. Nagu ikka eestlastel kombeks, meeldib meile volbriööl ka liha ja vorste küpsetada.

Volbripäeva tähistamine Lääne-Virumaal. Tänapäevani on kombeks end nõiaks riietada ja peole minna.
Volbripäeva tähistamine Lääne-Virumaal. Tänapäevani on kombeks end nõiaks riietada ja peole minna. Foto: Marianne Loorents

Tänapäeval on volbripäev lõbus püha, mil korraldatakse karnevale, kus peategelasteks on nõidadeks maskeerunud inimesed. Lisaks karnevalikaupadele, mida poodidest leida võib, toovad lustakad nõiakujukesed sisustuses vaheldust nii kodudesse kui avalikesse ruumidesse.

Tudengite omapärased kombed

Erilise tähtsusega on volbripäev tudengitele, eriti korporatsioonidele ehk üliõpilaste organisatsioonidele. Tartut võib julgesti nimetada volbripealinnaks, kuhu volbripäeva eelõhtul kogunevad eesti üliõpilased ning ülikoolide vilistlased. «Õhtu saabudes liigub korporantide rongkäik lippude, laulude ja orkestritega läbi linna raekoja ette, kus linnapea annab volbriööks võimu linnas üle tudengitele. Seejärel siirdutakse ülikooli ette rektorit tervitama,» kirjeldas Kõivupuu.

Korporantide traditsioon on 30. aprilli õhtul minna Toomemäele akadeemik Karl Ernst von Baeri kuju juurde ning teha talle üks korralik pesu. Selleks kulub mitu pudelit vahuveini, et kuju ilusti läikima saada. Kui akadeemik on mõnusalt puhtaks küüritud, pannakse talle kaela mustvalge lips. Kõivupuu usub, et iga üliõpilane peaks sellest rituaalist osa saama, muidu on üliõpilaselust midagi olulist puudu jäänud.

Von Baeri pea ei ole ainus, mis puhtaks saab. Siin pesevad tudengid Friedrich Reinhold Kreutzwaldi pead.
Von Baeri pea ei ole ainus, mis puhtaks saab. Siin pesevad tudengid Friedrich Reinhold Kreutzwaldi pead. Foto: Marianne Loorents

1. mai on riigipüha, mil koolis ja tööl ei pea käima. Kevadpühaga tähistatakse kevade saabumist ning see kattub ilusti rahvakalendris volbripäevaga. Nõukogude ajal toimus 1. mail aga maiparaad, millest pidid osa võtma kõik kooli- ja üliõpilased ning kõikide asutuste töötajad. Nimelt tähistati sellega Natsi-Saksamaa langemist teise maailmasõja lõpul ning seda sündmust kajastati suurejooneliselt raadios ja televisioonis. Nõukogude liidu lagunemisel lõppesid suured pidustused ära, aga 1. mai on jätkuvalt vaba päev.

TRADITSIOONID. Mida tegid vanad eestlased volbripäeval?

  • Haljala alevikus öeldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad;
  • Torma alevikus pidi sel päeval kartuli maha panema;
  • kündmine oli volbripäeval keelatud;
  • herneid ja ube pidi puunõu sees külvama, siis pidi hea saak tulema;
  • ahju kütmine oli keelatud, et pikne kimbutama ei tuleks.

Allikas: Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

 
Märksõnad
Tagasi üles