E, 23.05.2022

Suveks tööle? ⟩ Esimese töö leidmine pole nii raske, kui tundub!

Kaspar Kütt
, Postimees Juunior reporter
Esimese töö leidmine pole nii raske, kui tundub!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Noorte esimesed tööd on tavaliselt lihtsad, näiteks teenindus- või aiatööd. Mõlemaid saab teha ka malevas.
Noorte esimesed tööd on tavaliselt lihtsad, näiteks teenindus- või aiatööd. Mõlemaid saab teha ka malevas. Foto: Shutterstock

Noortele võib töö leidmine tunduda hirmsa ja keerulisena, aga tegelikult pole seal hullu midagi. Kõige tähtsam on proovida! Juunior vestles töötukassa noortevaldkonna juhi Olav Kerseniga ja uuris, kuidas tööturul algust teha.

Kuidas saab noor tööturul silma paista?

Paljud koolinoored tahavad esmast töökogemust saada, seega konkurents suvetööle ja malevatesse võib olla päris tihe. Huvist töötamise vastu tasub lähedastele ja tuttavatele märku anda, sest enamasti saadakse esimene töökoht vanemate, sõprade või maleva kaudu. Läbi tasuks mõelda tegevused ja kogemused, mis ütleksid tööandjale: «Seda noort usaldaks tööle võtta!». Eneseanalüüs, oma oskuste ja tugevuste kaardistamine ning CV või motivatsioonikirja vormistamine võibki alguses tunduda keeruline. Siin saavad appi tulla töötukassa karjäärispetsialistid.

Aga kui kogemust on vähe ja pole midagi erilist CVsse kirjutada?

Ma usun, iga tööandja mõistab, et noor peab kuskilt alustama. Kui töökogemust napib, siis tasubki mõelda oma hobide, akadeemiliste saavutuste ja oskuste peale. Ka motivatsioon ning julge pealehakkamine tuleb kasuks.

Kuidas üldse kirjutada head CVd?

Ühte kindlat valemit ei ole. Sellest räägitakse koolis ja saab arutada karjäärispetsialistiga. Kui konkurents on tihe, siis võib arvata, et tööandjale jäävad silma korrektsed või natuke teistmoodi CVd. Sinna saab lisada graafikuid, illustratsioone või teha video-CV. Näiteid leiab netiavarustest küllaga.

Kuidas saab töötukassa aidata töö leidmisega?

Töötukassa toetab nii koolinoori kui ka noori, kes on juba kooli lõpetanud. Karjäärispetsialistid käivad koolides ning pakuvad töötubasid ja nõustamisi enamasti 7.–12. klassi õpilastele. Karjääriteenuseid pakkudes toetame noort läbimõeldud valikute tegemisel hariduses ja tööelus.

Selleks et töökohad jõuaksid huvilisteni, korraldatakse töömesse. Mõnikord on need ka noortele suunatud.
Selleks et töökohad jõuaksid huvilisteni, korraldatakse töömesse. Mõnikord on need ka noortele suunatud. Foto: Meelis Meilbaum

Miks üldse peaks varakult töökogemust saama?

Mida varem kogemust saada, seda lihtsam on ka varakult analüüsida, mis valdkonnas hariduse omandamine ja töötamine võiks sobida. Tavapäraselt alustatakse töötamisega 7.–9. klassis. Töökogemus suurendab iseseisvust, sest juba kooli kõrvalt saab teenida taskuraha. Samuti annab kogemus edaspidi tööle kandideerides eelise.

Mida teha siis, kui töökoht ei sobi?

Kui noor mõtleb endale olulised teemad läbi ja küsib nende kohta enne lepingu sõlmimist, vähendab see võimalust ebameeldiva olukorra tekkimiseks. Kui miski on segane või ei sobi, on parem sellest tööandjale rääkida, mitte lasta olukorral veelgi keerulisemaks minna. Veel parem oleks käia enne lepingu sõlmimist töökohaga tutvumas või seal töövarjuks.

Kelle poole pöörduda, kui noor ei tunne end töökohal mugavalt?

Enamasti on kõige lihtsam pöörduda oma vanemate poole. Kui tööandjaga on usalduslik suhe, võib muidugi murele lahenduse leidmiseks pöörduda ülemuse või juhi poole. Kui teemaks on õiguste rikkumine, ülekohus või midagi säärast, saab pöörduda ka tööinspektsiooni poole.

Kuidas noori tööturul kuritarvitatakse? Kuidas seda vältida?

Peamised teemad on tööohutus (juhendamine ja vahendid), tööaeg (liiga pikalt või keelatud ajal töötamine), lepinguvorm (käsundus- või tööleping). Parim viis vältida sellistesse olukordadesse sattumist on teha need teemad vanemate või tööinspektsiooni abil selgeks. Näiteks malevates räägitakse neil teemadel küll.

Missugune on koolide olukord karjääriteenuste pakkumisel?

Karjääriteenused on noortele tasuta. Paljud saavad neid töötukassalt oma kooli kaudu. Jõuame oma teenustega enamikusse põhikoolidesse ja gümnaasiumidesse, kuid kõigil on võimalus ka väljaspool kooli osaleda töötubades või kohtumisel. Viiruse tulekuga kohandasime koolidele pakutavaid teenuseid, et neid oleks lihtne tarbida ka veebi kaudu. Töötube korraldati näiteks nii, et õpilased olid klassis ja karjäärispetsialist osales veebi teel, aga oli ka töötube, kus kõik tegevused ja osalejad olid veebikeskkonnas. Paljud klassigrupid käisid Tallinnas meie karjäärikeskuses, aga tegime ka nõnda, et õpilased käisid koolis kordamööda ühe arvuti taga individuaalset nõustamist saamas või osalesid igaüks oma «kodukontorist».

OLULINE. Alaealisele on lubatud ainult kindlad tööd

Töölepingu seadus sätestab üldised alaealiste töötamise piirangud. Sealhulgas on vaja teada, et:

  • alaealisele on lubatud kerged ja mitte suurt pingutust nõudvad tööd, näiteks puhastustööd, kaubanduses või toitlustuses tehtavad abitööd;
  • alaealised ei või käidelda alkoholi ega tubakatooteid;
  • töötamiseks on vajalik lapsevanema või seadusliku esindaja nõusolek;
  • põhikooli kõrvalt võib alaealine töötada 2–3 tundi päevas, aga koolivaheajal saab alates 13-aastane töötada seitse tundi päevas.

Uuri töötamise kohta ka www.tooelu.ee.

 
Märksõnad
Tagasi üles